Edukas perearst: oli aegu, kus ma ei saanud endale palka maksta

Tervisemurega tuleks esmalt pöörduda perearsti poole. Foto: SCANPIX

Eesti ühe edukama perearsti, 2014. aastal 44 000 eurot dividende välja võtnud Kohtla-Järves tegutseva Maria Aleksandrova sõnul on ta oma praksise ülesehitamiseks kulutanud aastaid ning on olnud aegu, kus ta endale palka maksta ei saanud.

«Ma ei taha seda  (dividendide teemat – toim) eriti kommenteerida, sest dividende me ei maksa ju iga aasta. Seetõttu tulevadki aeg-ajalt sellised summad,» rääkis 18 aastat Kohtla-Järvel praksist omav Maria Aleksandrova. Perearstisüsteemi loomisest alates on ta töötanud Ida-Virumaal ja seal oma praksise üles ehitanud.

«Olen töötanud seitse päeva nädalas ning algusaegadel ei saanud palka, sest töötasime ja panustasime ettevõttesse, tehnikasse, kabineti remonti. Oli aegu, kus sain palka maksta vaid pereõele,» meenutas ta perearstisüsteemi algusaegu.

Arsti sõnul on tal olnud väga raskeid aegu, näiteks Maapanga pankroti ajal. «Me saime sinna jäänud raha hiljem tagasi, aga see oli šokeeriv kogemus,» lisas perearst.

Aina enam inimesi lahkub Ida-Virumaalt ja patsientide vähesus sunnib ka arste pingutama. «Me püüame olla patsientidele võimalikult kättesaadavad, meil praktiliselt pole järjekordi ning olemas on ka eraldi pereõe vastuvõtt, et inimene saaks kiiresti abi,» rääkis perearst. Kuna piirkonnas on suur töötus, siis tuleb perearstil näha vaeva ka mittekindlustatutele vajaliku ravi tagamiseks. «Katsume leida neile ravivõimaluse töötukassa kaudu või kui on vanem inimene kroonilise haigusega, siis vormistame töövõimetuse,» rääkis arst.

Rääkides kolleegide lahkumisest võõrsile tõdes arst, et näiteks Soomes on perearst kõrgelt hinnatud spetsialist, keda meedias ei kritiseerita ja kes tunneb end seega enesekindlamalt. «Eestis on perearst patsiendi ja eriarsti ning haigekassa vahel,» rääkis Aleksandrova. Kui eriarsti juurde on pikad järjekorrad, siis kõige enam mõjutab see perearsti tööd. «Seetõttu on töö väga intensiivne, mitmekülgne ja töökoormus on suur,» tõdes perearst. Aleksandrova sõnul peab perearst teadma kõike, niiöelda A-st O-ni ehk lastehaigustest geriaatriani, nakkushaigustest psühhiaatriani.

Aleksandrova sõnul on ka tema mõelnud Ida-Virumaal oma ameti mahapanemisele. «Ma arvasin, et hea on seal, kus meid ei ole. Tegelikult on vaja luua mugav kodu ja hea töökoht sinna, kus sa elad,» ütles perearst. Kui igaüks selle põhimõtte järgi elaks, oleks elu terves Eestis parem.

«Ma tahaksin, et minu patsiendid elaksid tervislikult, teeksid sporti, ei suitsetaks, jooks ega tarvitaks narkootikume - see oleks  mulle suur kingitus,» sõnas perearst. Ta lisas, et oluline on ka rõõmus meel ja optimism.

Kuigi viimasel ajal on palju kritiseeritud omaaegset otsust teha perearstidest ettevõtjad, ei kiirusta Aleksandrova arvustama, kuidas senist korraldust tuleks muuta.

«Praegu on raske sel teemal rääkida, sest minnakse üle tervisekeskuste peale ja terve süsteem muutub,» sõnas perearst. Ka tema kavatseb liituda tervisekeskusega, sest seal on perearstil mugavam töötada. Tema hinnangul pole õige öelda, et tegu oleks vana polikliinikusüsteemi taastamisega.

«See hakkab olema pigem minipolikliinik, kus on lisaks arstidele ka taastusravi ja muud teenused,» sõnas arst. Aleksandrova rendib praegugi polikliiniku ruume. «Meil töötavad ühes majas eriarstid kui ka perearstid, on olemas laboratoorium ja see ongi põhimõtteliselt selline süsteem nagu tervisekeskuste näol tahetakse luua,» rääkis naine.