Kuidas saada jagu vähist?

Tervisele tasub tähelepanu pöörata, näiteks kontrollida sünnimärke. Foto: Panther Media

Igal aastal diagnoositakse Eestis vähk enam kui 8000 inimesel. Kasvaja varajase diagnoosimise ja õigeaegse raviga on võimalik suurendada nende inimeste hulka, kes sellest tervenevad.

Surma põhjuste registri andmetel registreeriti 2014. aastal tööealistel 946 vähisurma, mis moodustas veerandi kõigist surmadest selles vanusrühmas, kirjutab tervise arengu instituut oma kodulehel.

Enim surmasid põhjustasid tööealiste meeste seas kopsuvähk (146 juhtu), maovähk (53 juhtu) ja eesnäärmevähk (36 juhtu) ning tööealiste naiste seas rinnavähk (75 juhtu), emakakaelavähk (35 juhtu) ja munasarjavähk (37 juhtu).

Kasvaja varajase diagnoosimise ja õigeaegse raviga on võimalik suurendada nende inimeste hulka, kes tervenevad. Emakakaelavähi sõeluuringus kasutatava PAP-testi abil on võimalik tuvastada juba vähieelseid seisundeid nii, et nende õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi. Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel ning ravikindlustust omavatele inimestele on uuring tasuta.

50–62-aastastel ravikindlustatud naistel on võimalik osaleda iga kahe aasta järel rinnavähi tasuta sõeluuringus. Lisaks statsionaarsetele uuringuid teostavatele Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve tervishoiuasutustele külastavad kaks mammograafiabussi ka teisi maakondasid.

Rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringute 2016. aasta sihtrühmad on 1961, 1966, 1971, 1976, 1981 ja 1986 aastal sündinud naised.

Nimelised kutsed saadetakse kõigile mõlema sõeluuringu sihtrühma naistele postiga rahvastikuregistris oleval aadressil, samuti kuvatakse kutsed sihtrühma naiste digilugudes (oma terviseandmeid saab vaadata portaalis "Minu e-tervis" aadressil www.digilugu.ee). Kuid sõeluuringutes osalemiseks ei pea ootama kutset, uuringule võib registreeruda ka ilma kutseta – oluline on, et olete kutsutavate sihtrühmas. Uuringule minnes peab kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Meestele sõeluuringuid vähi varajaseks avastamiseks ei toimu. Kui perekonnas on esinenud eesnäärmevähki, peaksid mehed alates 45. eluaastast korra aastas perearsti juures kontrollima eesnäärme seisundit, samuti peaksid seda tegema kõik üle 50-aastased mehed.

2016. aasta teisest poolaastast kavandatakse Eestis jämesoolevähi sõeluuringu programmi alustamist. Sihtrühmaks on 60-69-aastased mehed ja naised. Esimesel aastal on uuringusse kaasatud 1956. aastal sündinud, igal järgneval aastal lisatakse sihtrühma üks vanuserühm. Täismahus käivitub uuring 2020. aastal.

Mida saab teha tööandja?

Koostöös kohalike tervishoiuteenuste osutajatega on võimalik korraldada uuringuid vähi varajaseks avastamiseks ka töökohal. Nii näiteks võimaldab Tallinna Kaubamaja oma töötajatel juba kolmandat aastat teha PAP-testi töökohal.

Haigekassas on 2016. aastaks kokku lepitud mammograafiabussi ajakava. Tööandja saab töötajaid sellest võimalusest varakult täiendavalt teavitada ja korraldada mõne tööpäeva sellisel moel, et maksimaalselt paljud huvilised saaksid uuringus osaleda.

Samuti on haigekassa kodulehel kirjas kõigi sõeluuringuid teostavate tervishoiuasutuste kontaktandmed.

Mida saab teha igaüks ise?

Vähki haigestumise riski saab oluliselt vähendada, loobudes tubaka tarvitamisest ja vältides passiivset suitsetamist, piirates alkoholi tarvitamist, vältides ülemäärast päevitamist, toitudes tasakaalustatult ja liikudes piisavalt, et säilitada normaalne kehakaal ning vaktsineerides end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski.

Hooli oma tervisest! Kõik, kes saavad kutse sõeluuringule, peaksid selles kindlasti osalema. Kui kuulud sihtrühma ja sul on kehtiv tervisekindlustus, siis võid ennast uuringule registreerida ka ilma vastava kutseta.

Oluline on enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine. Kui perekonnas või suguvõsas on varasemalt esinenud pahaloomulisi kasvajaid, siis on soovitav lasta end regulaarselt kontrollida.