Üleeuroopaline uuring: Eesti noored on hakanud vähem jooma ja suitsetama

Alkoholitarbimine võib kahjustada tervist. Foto: SCANPIX

WHO täna avaldatud üleeuroopalise koolinoorte tervisekäitumise uuringu raportist selgus, et Eesti paistab küll jätkuvalt silma noorukite purjujoomisega, kuid õnneks on purjujoojate osakaal langenud.

Noorukite purjutamist peetaksegi uuringu tulemuste põhjal kõige tõsisemaks probleemiks, teatas Tervise Arengu Instituut (TAI). Kuigi 15-aastaste seas oli 13-aastaselt või varem end purju joonud poiste osakaal langenud 6% (27%-lt 21%-le) ja tüdrukutel 4% (21%-lt 17%ni), oli tulemus hoolimata langusest siiski väga kõrge.

Raport toob esile ka suitsetamise vähenemise kooliõpilaste hulgas, kuid noorukite tervise ja heaolu näitajates ilmneb suur sooline ja sotsiaalne ebavõrdsus. 

2013/2014. õppeaastal toimunud HBSC (Health Behaviour of School-aged Children) uuringu raport annab ülevaate muutustest 11–15-aastaste kooliõpilaste tervises ja tervisekäitumises 42 riigis, sh Eestis ning võrdleb neid 2009/2010. õppeaasta uuringu tulemustega.

Vaatamata edusammudele noorukite tervises nelja aasta jooksul, toob uuring siiski välja palju ebavõrdsusi sugude, erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade ja uuringus osalenud riikide vahel, nentis uuringu koordinaator, TAI teadur Katrin Aasvee.

«Tüdrukud toituvad tervislikumalt, samas poisid on kehaliselt aktiivsemad, kuid kalduvad enam riskikäitumisele. Pere halvem majanduslik olukord seostub nooruki halvema tervisega ning üldise heaoluga,» märkis Aasvee.

Eestis läbi viidud HBSC uuringu võtmetulemused võrdluses 2010. aastal tehtud uuringuga ja teiste riikidega selgus, et Eesti 11–15-aastaste poiste tervis on viimasel neljal aastal paranenud, ent nii tüdrukute kui ka poiste seas on sagenenud meeleolulangused.

Suitsetamisega alustatakse hiljem kui varasemates uuringutes: 15-aastaste seas oli 13-aastaselt või nooremalt suitsu proovinud poiste osakaal langenud 14% (49%) ja tüdrukutel 8% võrra (40%). Vaatamata näitaja suurele langusele oli Eesti uuringus osalenud riikide järjestustabelis siiski kolmandal kohal.

Vähemalt kord nädalas suitsetanud 11–15-aastaste poiste osakaal oli 2014. aastal vähenenud 9% võrra (22%-lt 13%-ni) ja tüdrukutel 5% võrra (16%-lt 11%-ni).

Sarnaselt sigarettidega on tõusnud ka alkoholi esmakordse proovimise iga. 15-aastaste seas oli 13-aastaselt või nooremana alkoholi proovinute osakaal vähenenud poistel 9% (68%-lt 49%-ni) ja tüdrukutel 8% (48%-lt 40%-ni).

Langenud on vähemalt kord nädalas alkoholi joonud poiste ja tüdrukute osakaal,  vastavalt 9% ja 6%. See näitaja on madalam kui uuringus osalenud riikide keskmine.

Suurima languse on teinud end kaks või enam korda purju joonute  osakaal 15-aastastel: poiste seas on langus 17% ja tüdrukutel 13%. Sagedase purjujoomise näitaja järsk vähenemine on Eesti jaoks seekordse uuringu kõige rõõmustavam tulemus.

Kanepit on elu jooksul tarvitanud 29% 15-aastastest poistest, sama kõrge on see näitaja ka Prantsusmaal ja Šveitsis. Eestis kasutavad kanepit sagedamini jõukamatest peredest pärit poisid.

Igapäevane mõõdukas/intensiivne kehaline tegevus 15-aastaste poiste seas on 5% võrra tõusnud, samas vähenes televiisori/DVDde vaatamine koolipäevadel 7%. Eesti on sellega riikide edetabelis 25., muret teeb tüdrukute madal kehaline aktiivsus. 

Suurenenud on puu- ja köögiviljade söömine. Igapäevane puuviljade söömine on saanud harjumuseks 35% tüdrukutest ja 29% poistest, köögiviljade söömine on tõusnud tüdrukutel 26%-ni ja poistel 22%-ni.

Magusaid karastusjooke juuakse Eestis endiselt vähe. Meie 15-aastased paigutuvad uuringus osalenud riikide järjestustabelis eelviimasele kohale, viimane on Soome.

Raporti koostajad nendivad, et uuringutulemused viitavad suurtele soolistele erinevustele, mis ilmnevad või halvenevad läbi noorukiea. Ka ei saa enam käsitleda noorukeid kui homogeenset gruppi. «Noored inimesed on väga erinevad ja vajavad sekkumisi, milles peegelduks nende ebavõrdsus ja arvestataks nende vanuse, soo ning sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga,» rõhutavad autorid.

Uuringu andmete kogumises ja analüüsimises osales kokku 340 teadlast 42 riigist või regioonist. Uuringut  juhtis rahvusvaheline koordineerimiskeskus St. Andrewsi Ülikoolis Šotimaal ning andmetöötlust korraldas Bergeni Ülikool Norras. Valdkondadest on uuringus esindatud vaimne tervis, ülekaal ja toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, suhted perekonna ja eakaaslastega, koolikiusamine ning tubaka, alkoholi ja kanepi tarvitamine.

Raport on aluseks paljudele WHO Euroopa laste ja noorukite tervise parandamise strateegiatele. Samuti on see mõjutanud tervisepoliitikat mitmetes Euroopa riikides juba üle 30 aasta. Ühe näitena võib tuua Saksamaa, kus 2003. aasta raportis toodud noorukite ülikõrge alkoholitarbimise tõusu järel tõstis valitsus lahjade magusate alkohoolsete jookide aktsiisi, mis viis õpilaste alkoholitarbimise olulisele langusele.