Viis mõtet - kuidas saada väsimusest võitu?

Väsimuse vastu saab võidelda lihtsaid nippe järgides Foto: Freegreatpicture

Igal varakevadel lume sulamise paiku saabub aeg, kui apteeki pöörduvad inimesed, kes kurdavad väsimuse ja jõuetuse üle: hommikul ei olevat mingit soovi voodist üles tõusta, keset päeva tuleb tööjuures või koolis uni peale ja oma ülesannetele on raske keskenduda. Millest oleks abi? Nõu annab Apotheka apteeker Merilin Nurk. 

1. Puhka piisavalt – ületöötanud, stressis ja kurnatud inimene on vastuvõtlikum haigustele. Kui selja taha on jäämas pikk, pime, külm ja mõnele ka haigusterohke periood, on inimese organism kõigest sellest kurnatud. Selles kurnatuses mängivad rolli ka inimese enda hormoonid. Sügistalvisel perioodil, kui väljas on suurem osa ajast pime, toodab organismis ülekaalus melatoniini, mis on seotud ennekõike meie uneprotsessidega. Suveperioodil, mil väljas päikest rohkem, toodab aga keha rohkem õnnehormooni ehk serotoniini. Varakevad on just selline aeg kui organism üritab leida tasakaalu nende kahe hormooni tootmisel: ühelt poolt vähendades melatoniini tootmist, teisalt pole aga serotoniini tootmine veel õiget hoogu sisse saanud. Selline keha ümberlülitumine ühelt hormoonilt teisele kutsub esile suuremat väsimust.

2. Väldi tubakat ja alkoholi, vähenda suhkru, soola ja rasvase toidu koguseid. Suurenda kala- ja linnuliha tarbimist. Raskesti seeditavatele praadidele võiks eelistada suppe ja rohelisi salateid. Kui näiteks lõunasöögiks valida kartuli, liha ja seenekastmega suur praad, on organism sunnitud suunama oma energia seedeprotsessile ja paneb ülejäänud keha selleks ajaks ooterežiimile, mistõttu tunnemegi end unise ja väsinuna.

Ergutavateks ja tervislikeks vahepaladeks sobivad eriti hästi eelkõige kodumaised köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja seemned. Ka suurem vee tarbimine tuleb kasuks: täiskasvanu võiks iga päev ära juua umbes kaks liitrit vett. Tagasihoidlikum tasuks olla ka energiajookide ja kohviga, sest nende ergastav toime on ainult ajutine – kui organism on kurnatud ja püsib üleval vaid tänu kohvile või energiajoogile, saavad ühel hetkel otsa viimasedki energiavarud ning inimene võib lihtsalt kokku variseda.

3. Tõsta füüsilist koormust, viibi värskes õhus. Soovitav oleks piirata teleri vaatamist ja arvuti kasutamist. Ka siseruumides tuleks tähelepanu pöörata tubade tuulutamisele ja piisava päevavalguse olemasolule – sealtki saab looduslikku lisaenergiat.

4. Väsimus võib olla tingitud mõne aine puudusest organismis. Apteegis saadaolevad mäluerksust tõstvad ja keskendumisvõimet parandavad preparaadid sisaldavad üht või mitut järgmistest komponentidest:B-rühma vitamiinid, letsitiin, koensüüm Q10. Lisaks on erinevaid kombinatsioone antioksüdantide, mineraalainete ja erinevate taimsete koostisosadega. Levinumad keskendumisvõime- ja mäluturgutajad, mida Apotheka Netiapteegist ostetakse, on A. Letsitiin,Neurozan, A. B-Kompleks, väsimuse vastane vitamiin Terrapoint B-Kompleks Letsitiin ning Tervisepüramiid Alfa-Cortex. Enne toidulisandi ostmist tuleb kindlasti apteekriga nõu pidada. Oma ala spetsialist teab vastavalt iga abivajaja individuaalsetele vajadustele täpselt soovitada, milline toidulisand valida ning kui pikk kuur teha. Samuti seda, kas on tarvis veel vitamiine ja mineraalaineid juurde võtta.

5. Alla 13-14-aastastel pole kindlasti mõistlik mälutugevdajaid võtta, küll aga võib abi olla just lastele mõeldud toidulisanditest, uurida võiks selliseid tooteid nagu Apovit Smartkidz sidrunimaitselised geelpadjakesed, Esprico puuviljamaitselised närimiskapslid ja Yomi Oomega-3 apelsinimaitselised šokolaadikarud. Lapse loiduse taga võib olla ka näiteks ebapiisav puhkus, stressist tingitud unehäired, ebaregulaarsed söögikorrad, liigne tehnikavidinate kasutamine ja teleri vaatamine, vähene füüsiline koormus või vajakajäämised toitumises. Väsimus võib olla tingitud ka näiteks rauapuudusest, mida on lihtne perearsti juures vereanalüüsiga kindlaks teha. Rauapuudusele viitab kahvatus, väsimus, ärrituvus ning kuna organism ei saa vähese hemoglobiinisisalduse tõttu piisavalt hapnikku, siis ka õhupuudus. Samuti madal vererõhk, valulik keel, lõhed suunurkades, söögiisu vähenemine või puudumine, peavalu otsmiku piirkonnas ning haprad murduvad küüned.