/nginx/o/2016/04/22/5291843t1h77fc.jpg)
Kuna maailma tervise organisatsiooni ennustuste kohaselt kasvab Eestis ülekaaluliste arv eeldatust märksa kiiremini, siis on Eesti võtnud endale sihiks, et 10 aasta pärast kaaluks normist rohkem vaid iga teine elanik.
Eesti ambitsioonikas eesmärk – vaid iga teine on ülekaaluline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maailma terviseorganistsiooni ennustuste kohaselt on aastaks 2025 Eestis ülekaalulisi 62 protsenti, seda on märksa enam, kui me oma tervisestrateegia koostamisel ennustasime,» rääkis sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet reedel toimunud toiduliidu konverentsil. Seetõttu on Eesti endale võtnud eesmärgiks, et aastal 2025 oleks Eesti elanikest ülekaalulisi vaid 52 protsenti, kooliõpilaste seas oleks ülekaalulisi maksimaalselt 11 protsenti. Normeti kinnitusel on tegu ambitsioonika eesmärgiga. Praegu kasvab ülekaaluliste arv nii laste kui täiskasvanute seas, kuid laste seas on see probleem suurem.
«Kõik riigid on hädas, kõik proovivad, aga vähesed meetmed on andnud tõenduspõhiseid tulemusi nende toimise kohta,» tunnistas Normet.
Ka on võetud eesmärgiks, et iga neljas täiskasvanu (16-64-aastased) tegeleks vähemalt neli korda nädalas 30 minutit liikumisega.
Teismeliste puhul on võetud eesmärgiks, et 39 protsenti 11-15-aastastest oleks päevas vähemalt tund aega füüsiliselt aktiivsed.
1990. aastal oli naissoost ülekaalulisi rahvastikust 57 protsenti, kuid see protsent vähenes 1998. aastaks 38 peale. Seejärel hakkasid eestlased taas kogukamaks muutuma ning juba 2008. aasta statistika näitab 45 protsenti.
Veel 2004. aastal oli ülekaalulisi koolilapsi 6,1 protsenti, 2013. aastal aga juba 11,1 protsenti.