/nginx/o/2016/04/27/5309739t1hf9f8.jpg)
Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo rõhutab, et immuunsüsteemiga seonduvat ei tohi käsitleda lihtsustatult ja ühekülgselt pööramata tähelepanu immuunsüsteemi erinevatele tahkudele.
TÜ professor: immuunsüsteemiga seonduvat ei tohi käsitleda lihtsustatult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väga täpselt peab teadma immuunsüsteemi ehitust ja talitlust, sealjuures arvestama ka individuaalsete eripäradega, nii pärilike kui ka senise elu jooksul tekkinutega,» rääkis Uibo Tartu Ülikooli saadetud teates.
Tartu ülikooli immunoloogid tõdevad, et valdkonna tööpõld on lai, sest nagu ülemaailmne immunoloogia seltside unioon ja maailma tervishoiuorganisatsioon on välja toonud, esineb kuni viiendikul kogu elanikkonnast haigusi, mis ühel või teisel viisil on seotud immuunsüsteemi talitluse häirega.
Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo kirjeldas, et kasutades immuunsüsteemi ressursse, ollakse tänapäeval võimelised ravima väga edukalt teatud allergiajuhte, pidurdama autoimmuunhaiguste ja pahaloomuliste protsesside progresseerumist. «Tänu immunoloogia arengule on organite ja kudede siirdamine muutunud väga oluliseks ravimeetodiks,» lisas ta.
Immunoloogilisi uurimismeetodeid kui väga spetsiifilisi ja tundlikke abivahendeid rakendatakse mitmetes ülikooli teaduslaborites. Inimese immuunsüsteemi talitluse uuringutele on pühendunud kaks teadusgruppi Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudist.
Immunoloogia uurimisgrupi põhitähelepanu on pööratud immunoloogia rakenduslikele aspektidele. Süvitsi on mindud näiteks 1. tüübi suhkurtõve ja tsöliaakia autoimmuunmehhanismide uuringutega. Molekulaarpatoloogia uurimisgrupi põhieesmärk on tüümuse kui immuunsüsteemi keskse organi süvauuringud ning immuuntolerantsuse kui autoimmuunsuse ühe põhiküsimuse selgitamine.
«Mõlemas uurimisgrupis on aastate jooksul koos mitmete erialade arstidega tehtud hulk uurimisprojekte ja kaitsnud doktoritöid kümned üliõpilased, kes ei ole tänasekski kaotanud oma kiindumust immunoloogiasse kui võimsasse abivahendisse inimorganismi kõige varjatumate saladuste selgitamisel, haiguste diagnoosimisel ja ravil, töötades nii Eesti haiglates, ülikoolide uurimisgruppides kui ka välismaal,» rääkis Uibo.
Reedel, 29. aprillil tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist immunoloogia päeva, mille eesmärk on suurendada ühiskonnas immunoloogia-alast teadlikkust. Tänavu keskendutakse immuunravile, immunoloogia kiirestiarenevale valdkonnale, kus just viimasel ajal on saavutatud märkimisväärseid edusamme.