Ossinovski: tervishoiutöötajate palgad tõusevad, aga haigekassa eelarve on miinuses

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas eile riigikogu liikmete 4. aprillil esitatud arupärimisele tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kohta ja tõi välja, et arstide palgad on viimasel ajal tõusnud, kuid haigekassa vaevleb rahanappuse käes.

Arupärijad olid riigikogu liikmed Viktor Vassiljevi, Märt Sultsi, Marika Tuus-Lauli, Dmitri Dmitrijevi, Mailis Repsi, Anneli Oti, Jaanus Karilaidi, Erki Savisaare, Martin Repinski, Olga Ivanova, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Andrei Novikovi, Oudekki Loone, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Kersti Sarapuu, Heimar Lengi, Kadri Simsoni, Peeter Ernitsa, Mihhail Korbi ja Siret Kotka, teatas riigikogu.

Arupärijad viitasid asjaolule, et Eesti arstide liit, Eesti tervishoiutöötajate kutseliit ja Eesti õdede liit on pöördunud kollektiivlepingu läbirääkimisega seotud töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole. Arupärijate hinnangul ei võimalda pakutud tunnitasu alamamäärad tagada Eesti raviasutuste jaoks piisavat ja motiveeritud meditsiinilist personali. Saadikud soovisid teada, mida valdkonna eest vastutav minister ja haigekassa nõukogu esimees on teinud kollektiivlepingu läbirääkimiste õnnestumiseks.

 Ossinovski selgitas, et seaduse kohaselt ei ole sotsiaalministeerium kollektiivlepingu osapool. «Sotsiaalministeerium ei ole tervishoiutöötajate tööandja ja üldise loogika järgi räägivad töökorraldust ja palka puudutavaid küsimusi läbi töövõtjad tööandjatega,» ütles minister. Ta lisas, et ministeeriumi ja haigekassa esindajad on osalenud kõikidel läbirääkimiste voorudel.

Ossinovski on nõus, et nii laiemalt tervishoidu kui ka tervishoiutöötajate palgafondi on vaja lisaraha. Ta lisas, et tervishoiutöötajate miinimumpalgad on viimase kahe aasta jooksul kümne protsenti tõusnud. Kui 2014. aastal oli arsti miinimumpalk kaheksa eurot tunnis, siis sellel aastal on see kümme eurot tunnis. Õendustöötajate tunnipalk oli 4.50, nüüd on 5.50. Hooldustöötajate tunnipalk oli 2.60, kuid sellel aastal on see 3.30. Tervise arengu instituudi andmetel moodustas eelmisel aastal tervishoiutöötajate keskmine kuupalk koos lisatasudega arstide puhul 2250 eurot, õendustöötajatel 1140 eurot ja hooldajatel 674 eurot. Kui vaadata puhtalt Eesti riigi ja ühiskonna jõukust, siis on meie tervishoiutöötajate palgad ministri sõnul rahvusvahelises võrdluses keskmisel tasemel.

Ossinovski toonitas siiski, et lähiaastatel on oluline, et tervishoiutöötajate palgad tõuseksid keskmise palgaga võrreldes kiiremini selleks, et toimuks konvergents Soome tervishoiutöötajate palkadega. «Haigekassa praeguses eelarves on lähiaastateks arvestatud tervishoiutöötajate palgatõusu Eesti keskmisel tasemel. Tervishoiutöötajad on loomulikult soovinud suuremat palgatõusu, lähikuudel püüame leida selles küsimuses ühisosa,» märkis minister.

Ossinovski nentis, et lähiaastatel jõuab haigekassa oma rahastamise mõttes struktuursesse miinusesse. «See tähendab, et lähima viie aasta jooksul jõuab kätte see aeg, kus haigekassa rahastamise praegune mudel ei ole enam jätkusuutlik. Nii sellel aastal kui ka mitmel teisel aastal on haigekassa eelarve olnud jooksval aastal miinuses, mis tähendab, et kulusid on kaetud reservide arvelt,» selgitas Ossinovski.

Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et ühel hetkel saavad need reservid otsa. «Valitsus on otsustanud, et vaja on tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja selleks on vaja muuta rahastamissüsteemi. Sellest ülesandest tulenevalt on sotsiaalministeerium koos rahandusministeeriumi, Eesti haigekassa, haiglate liidu ja maailma terviseorganisatsiooniga analüüsinud olukorda ja võimalikke lahendusi viimase poole aasta jooksul,» rääkis Ossinovski. Ta lisas, et see analüüs on valmis ja ootab  valitsuskabineti arutelu, mis toimub lähiajal. Selle tulemusena kavandab sotsiaalministeerium vajalikud seadusmuudatused selleks, et tervishoiu rahastamise süsteemi muuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles