Haigekassa on 33 miljoniga kahjumis

Tervishoid vajab lisaraha Foto: Mark Langridge/picture alliance/moodboard/Scanpix

Täna kella kümne paiku koguneval haigekassa nõukogul tuleb vaadata otsa esimese poolaasta aruandele: eelarve on 33 miljoni euroga miinuses. See summa kaetakse küll haigekassa reservi kogunenud umbes 114 miljoni euro arvelt, kuid sama süsteemiga jätkates on tulevik tume: praeguse prognoosi järgi saab see raha otsa aastal 2020.

Tänavust riigieelarvet koostades arvestati, et haigekassa eelarve jääb umbes üheksa miljoni euroga miinusesse, mis plaaniti katta parematel aegadel kogutud reservidest. Mitme teguri koosmõjul kujunes miinus aga juba esimesel poolaastal 33 miljoni euro suuruseks. Ja seda vaatamata asjaolule, et ravikindlustusega inimeste arv vähenes 15 392 võrra ning sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu oli 12,6 miljoni euro võrra prognoositust suurem.

Esimese poolaasta kõige suuremad käärid tekkisid ravimihüvitiste eelarves, kus ülekulu oli 11,25 miljonit eurot. Sellest ainuüksi umbes kaheksa miljonit moodustas C-hepatiidi raviks mõeldud ravim, mida haigekassa alates sellest aastast kompenseerima hakkas. Väiksemat mõju avaldavad ka teised ravimid, mida uuest aastast hüvitama hakati. Märkimisväärselt  on suurenenud ka soodustusretseptide arv – võrreldes eelmise aasta sama ajaga kirjutati tänavu esimesel poolaastal välja 47 000 retsepti rohkem.

Teise kululiigina on eelarvet kõvasti miinusesse ajanud eriarstiabi eelarve oma 8,29 miljoniga. Siin on peamised tegurid eriarstiabi saanute arvu kasv ühe protsendi võrra ning ühe ravijuhu keskmise hinna kasv nelja protsendi võrra.

Kolmas eelarverida, mis kõvasti miinust annab, on töövõimetushüvitised 7,14 miljoni euroga. Kuigi keskmine töövõimetuslehe pikkus on vähenenud umbes poole päeva võrra, on haiguslehtede arv kuue protsendi võrra kasvanud. Haiguspäevades tähendab see umbes 180 000 lisapäeva.