Ossinovski tegi ettepanekud haigekassa eelarveaugu täitmiseks

Jevgeni Ossinovski Foto: Mihkel Maripuu

Täna kell 12 näitas Postimees otsepildis valitsuse pressikonverentsi, kus tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski andis ülevaate, kuidas võiks haigekassa eelarveauku täita.

Pressikonverentsil osalesid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Maris Lauri, rahandusminister Sven Sester.

Haigekassa nõukogu lükkas tagasi tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepaneku rikkuda haiglatega sõlmitud lepingut ja hakata neile maksma ühe ravijuhu eest vähem, kui on kokku lepitud. Vastu võeti ettepanek maksta haiglatele ületöö eest senisest veelgi vähem.

«Haigekassa nõukogu lükkas täna hommikul tagasi tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski kõige suurema potentsiaaliga  ettepaneku,» rääkis peaminister Taavi Rõivas tänasel valitsuse pressikonverentsil. Ta selgitas, et praegu on tehtud ettepanekud, millega annaks haigekassa 33-miljonilisest eelarveaugust katta neli miljonit. Valitsuse toetuse on saanud ettepanekud 2,6 miljoni euro kohta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rääkis, et eelmisel haigekassa nõukogu istungil kiideti heaks kaks ravimeid puudutavat ettepanekut. Esimene puudutab otseselt ravimeid. Kallimate ravimite väljaarvamine soodusravimite nimekirjast peaks haigekassa eelarvesse juurde tooma 0,8 miljonit eurot ja ravimite piirhindade langetamine peaks eelarveauku täitma 2,36 miljoni euro ulatuses. Osa ravimite väljaarvamine soodusravimite nimekirjast tähendab seda, et patsientidel tuleb tulevikus hakata kasutama samu toimeaineid sisaldavaid odavamaid geneerilisi ravimeid. Teiseks oli arutlusel ettepanek, kehtestada töövõimehüvitisele kolmekordse keskmise lagi, mida valitsus heaks ei kiitnud.  

Lisaks arutati möödunud nädalal kahte haigekassa juhatuse ettepanekut. Esiteks arutati võimalust maksta haiglatele ületöö eest senisest veelgi vähem. Teiseks oli laual ettepanek maksta haiglatele sama töö eest vähem raha. Haigekassa nõukogu lükkas tagasi ettepaneku rikkuda haiglatega sõlmitud lepinguid ja maksta sama töö eest kokkulepitust vähem, kuid võttis vastu esimese ettepaneku. Ossinovski sõnul peaks see otsus tooma haigekassa eelarvesse juurde viis miljonit eurot. Kui haiglatele tehtud ületöö eest veelgi vähem maksta ja arvestada ka majandusprognoosi paranemist, siis peaks haigekassa miinus tema hinnangul vähenema ligikaudu poole võrra.

Töövõimehüvitise lae kehtestamiseks praegu valitsuse heakskiitu ei ole. Rõivase sõnul ei ole see ettepanek piisavalt oluline, et selle tagasilükkamisse lähemalt süveneda. «Mis puutub haigushüvitiste piiri, siis selle kogumõju on 0,14 protsenti haigekassa eelarvest. See suurt pilti ei muuda,» rääkis Rõivas.

Silma- ja nahaarstile saab tulevikus saatekirjaga

Ossinovski hinnangul on pikkade järjekordade üks oluline põhjus ebavajalikud eriarstivisiidid, mistõttu nüüd on tehtud ettepanek, mille kohaselt tulevikus naha- ega silmaarstile perearsti saatekirjata enam ei saaks. Tervise- ja tööminister  rääkis, et perearstidel on üldiselt pädevus ära tunda naha- ja silmahaigusi ning hinnata patsiendi ravivajadust ja suunata teda vajadusel eriarstile.

Ministri sõnul ei toimi tänane eriarsti juurde registreerimise süsteem, sest ravijärjekorrad on aastaga kümme protsenti kasvanud. Selle üks oluline põhjus on tema hinnangul inimeste enda käitumine. Näiteks panevad inimesed end eriarsti vastuvõtule perearsti saatekirjata kirja või jätavad arsti juurde kokkulepitud ajal minemata. Seetõttu on valitsuse eesmärk vähendada saatekirjata erialade hulka.

Haigekassa nõukogu muutub väiksemaks

«Kogu avalikkuse tähelepanu on koondunud valitsuse otsustele, aga haigekassa nõukogus on valitsuse liikmeid vaid neli, rääkis Rõivas,» Ta selgitas, et ülejäänud liikmed on üks opositsioonisaadik ja kindlustatud inimeste esindajad. Nüüd on Rõivase sõnul kavas haigekassa nõukogu reformida nii, et see oleks tulevikus kuueliikmeline ja sinna kuuluks kaks valitsuse liiget.

Ossinovski rääkis, et haigekassa nõukogu koosseisu on plaanis reformida analoogselt töötukassaga, kuid haigekassa eripärasid arvestades. Tervise- ja tööministri sõnul tegeletakse praegu uue nõukogu disainiga, valitsusse peaks eelnõu jõudma novembri lõpuks.

Arstide palgatõus tõenäoliselt aeglustub

Ossinovski hinnangul on tervishoiutöötajate senine palgatõus olnud positiivne, sest see on vähendanud nende väljarännet Soome ja teistesse välisriikidesse. Palkade kasvu senises tempos ei pea valitsus aga realistlikuks, sest sel juhul kuluksid haigekassa reservid ära enne, kui tervishoiusüsteemi rahastamiseks leitakse jätkusuutlik lahendus.

Tervishoiu rahastamises on kaks teemat

Ossinovski rõhutas, et tervishoiu rahastamisega seoses on laual kaks eraldi teemat. Üks teema on tema sõnul  tervishoiu pikaajalise rahastamise süsteemi muutmine ja teine haigekassa lühiajalise eelarveaugu täitmine. Tervishoiu pikaajalise rahastamise kohta on ministri sõnul analüüs ette valmistatud ja vastavad ettepanekud valitsusele esitatud. Ta avaldas lootust, et peagi jõutakse kõiki osapooli rahuldavale otsusele.

Ossinovski möönis, et Eesti kulutab võrreldes teiste riikidega tervishoidu vähe, kuid meil on hästi toimiv solidaarne ravikindlustussüsteem. 2008.–2014. aastal  kulutas Eesti riik ministri sõnul tervishoiule 6,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, samas kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 9,5 protsenti. Ta lisas, et Eestis on siiski ka probleeme, nagu katmata ravivajadus ja pikad ravijärjekorrad.

Efektiivsust on Ossinovski sõnul pidevalt suurendatud, kuid nüüd hakkab sellele piir ette tulema. Ta tõi välja haiglate võrgustumise ja statsionaarsete patsientide üha sagedasema päevaravis ravimise. Viimasel aastal langes statsionaari tellimusmaht 4,5 protsenti.

Muudatusi on tervise- ja tööministri sõnul tarvis eelkõige elanikkonna vananemise tõttu. Ühelt poolt on maksumaksjaid vähem ja teiselt poolt muutuvad patsientide haigusjuhud ka keerulisemaks, nende keskmised ravikulud inimese kohta kasvavad.

Haigekassa tänasel miinusel on ministri sõnul kolm kõige olulisemat põhjust. Esiteks teevad haiglad palju ületööd, teiseks on C-hepatiidi ravimi kasutamine suurenenud ja kolmandaks suurenesid viiruspuhangu tõttu ajutiste töövõimehüvitiste maksed.

Ka peaminister Rõivas rõhutas, et väga olulised on demograafilised trendid ning vajadus haigekassale ja tervishoiule raha juurde saada, aga teine osa on valedest prognoosidest. «Tulud on haigekassa eelarves kasvavad 74 miljoni euro võrra. Lisaraha on tänu oluliselt paranenud maksuprognoosidele rohkem, kui osati eeldada,» rääkis ta.  Lisaks on peaministri sõnul haigekassa sissetulekuid suurendanud ka riigieelarve eraldised. Viimastel aastatel on näiteks raha juurde antud HIV raviks ja hambaraviks.

Peaminister lisas, et viimase kümne aasta jooksul on haigekassa eelarve enam kui kahekordistunud. Tema hinnangul on siiski olemas valmisolek haigekassa positsiooni parandada ja nii lühiajaline miinus katta kui ka pikas vaates lisaraha leida.

«Reservide eesmärk on olnud neid kasutusele võtta halbadel aegadel,» rääkis rahandusminister Sven Sester. «Praegu on head ajad. Süsteemi tuleb igal aastal juurde üle 60 miljoni euro. Siin on meil vaja ka sisekaemusega tegeleda, sest see ei kesta igavesti. Ka viimase kahe nädalaga saime teada, et viis miljonit tuleb veel tulusid juurde, aga selline õnn ei ole igavene.»

Sesteri hinnangul tuleks üle vaadata eelkõige haigekassa juhatuse valed prognoosid, millest tuleb tuleviku tarvis järeldusi teha. Ta rõhutas, et haigekassa nõukogul on väga raske teha otsuseid olukorras, kui haigekassa eelarve miinus on juhatuse prognoosi kohaselt üheksa miljonit eurot, kuid siis selgub, et miinus on 33 miljonit eurot suurem. Sellist olukorda tuleks rahandusministri hinnangul tulevikus tingimata vältida.