Postimees katsetas täna Eestis esmakordselt müügile tulnud ligi 80-eurost HIV-kiirtesti, mida saab ise kodus teha.
Postimehe test: kas täna müügile tulnud kallis HIV-kiirtest toimib? (1)
1. detsember 2016, 20:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasest saab uudset testi osta Südameapteekidest, Benu ja Ülikooli apteekidest ja selle hind jääb apteegist olenevalt 76 ja 78 euro vahele. Tootjate hinnangul annab test õige tulemuse 99,7 protsendil juhtudest. Test tuvastab nii HIV-1 kui HIV-2 antikehad inimese sõrmeotsa verest. Testimiseks on vaja üks tilk verd. Arvestada tuleb siiski, et tulemuse ei pruugi olla õige juhul, kui HIVga nakatumisest on möödas vähem kui kolm kuud.
Eesti on Euroopa Liidus Prantsusmaa, Suurbritannia ja Belgia järel neljas riik, kus kodune HIV-kiirtest apteekides müügile jõuab. Peagi on kavas test müüki panna ka Itaalias ja Poolas. Test on toodetud Prantsusmaal ning kliiniliselt katsetatud Prantsusmaal ja USAs.
Testi maaletooja Selfdiagnostics OÜ arendusdirektori Harri Peikeri sõnul näitas Prantsuse tarbijate seas läbi viidud küsitlus, et testi on mugav teha. «Prantsusmaa kasutajate uuringus anti testile 5-palli süsteemis hindeks 4,8,» rõhutas ta.
Segane eestikeelne juhend
Postimees palus testi ära proovida Eesti tarbijal. «Enda teada mul viirust olla ei tohiks, kuid kõhedaks võtab ikka,» tõdes Leena (nimi muudetud) enne testi tegemist. Ta tunnistas, et kuigi testi tegemiseks kõrvalist abi tarvis ei ole, on iseenda nõelaga torkamise jaoks vaja end kõigepealt natuke koguda. Testi tegemiseks läheb tarvis ühte tilka verd ja kõik vajalikud tarvikud alustades testrist ja lõpetades desinfitseeriva lapiga, on pakendis olemas.
Psühholoogiline piir ületatud, oli Leenal esialgu raskusi ka vere kättesaamisega näpust. «Kui kätt üleval hoida, siis näpust piisavalt verd ei tule, kuid kui käsivars lõdvalt enda kõrvale rippu lasta, saab vere kätte küll,» rääkis ta.
Raskusi tekitas ka tulemuste tõlgendamine 15 minutit pärast proovi võtmist. Pakendiga on kaasas eesti-, vene- ja ingliskeelne kasutusjuhend. Eestikeelset kasutusjuhendit uurinud Leena sõnul tekitas juhend temas esialgu segadust. «Juhendi tulemuse tõlgendamise osas hakatakse korraga rääkima testjoonest. Juhendis on kirjas, et test on kehtetu, kui näha ei ole kas ühtegi joont või on näha ainult testjoon, kuid varem pole juhendis testjoonest sõnakestki juttu,» rõhutas ta. «Sain küll lõpuks aru, mida tõenäoliselt silmas peeti, kuid tegelikult võiks olla juhend kirjutatud nii, et sellest saab enamik inimesi kohe suurema pingutusega üheselt aru.»
«Testril on kaks joont, millest üks on kontrolljoon ja teine testjoon,» selgitas Peiker. Kui testil on näha ainult kontrolljoon, siis tähendab see tema sõnul, et tulemus on negatiivne ehk inimene ei põe HIVd. Kui näha on mõlemad jooned, siis on inimene tõenäoliselt haigestunud ja tal tuleks teha tulemuse kinnitamiseks arsti juures või nõustamiskabinetis kordustest. Kui näha on üksnes testjoon, siis on test kehtetu ja tuleks teha uus test. Seda selgitatakse ka Selfdiagnostics OÜ kodulehelt leitavas videos. Selle põhjal oli Leena test negatiivne ehk tal ei ole HIVd.
«Muidu oli testi tegemine, kiire ja mugav ja ka tulemus on mulle teadaolevalt õige, kuid kasutusjuhendi võik paremini läbi mõelda,» soovitas Leena. «Sinna võiks selgelt kirja panna nii selle, kuidas kätt vere kätte saamiseks hoida kui ka selle, kuidas tulemusi tõlgendada. Praegu ei pruugi igaüks juhendist aru saada, kuid kui selle pärast tuleb kallist testi osta ja teha mitu korda, siis paneb see inimese rahakotile paraja põntsu.»
HIV-kiirtesti kallist hinda põhjendab maaletooja sellega, et testi välja töötamisse investeeris tootja suure summa raha, mis on nüüd tarvis tagasi teenida.