Psüühikahäiretega inimestele plaanitakse luua 1312 teenuskohta

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psüühikahäirega inimestel peab olema võimalus olla ühiskonna liige.
Psüühikahäirega inimestel peab olema võimalus olla ühiskonna liige. Foto: Panhter Media

Sotsiaalministeerium edastas täna rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks erihoolekande asutuste kaasajastamise investeeringute kava, kokku on plaanis investeerida 1312 teenuskoha loomisse.

«Psüühikahäiretega inimestel peab olema ligipääs teenustele ja tööturule ning võimalus osaleda ühiskonnas selle väärika liikmena,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ministeeriumi saadetud teates. Iva lisas, et erihoolekande kaasajastamine on üks olulisi sotsiaalvaldkonna reforme, millega toetatakse psüühikahäirega inimeste aktiivsust ja osalemist ühiskonnaelus.

Investeeringute kava elluviimisel reorganiseeritakse 1111 teenuskohta ning luuakse 201 uut kogukondlikku teenuskohta üle Eesti. Taotlusi psüühilise erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste loomiseks sai sotsiaalministeeriumile esitada augusti lõpuni. Õigel ajal laekus 36 taotlust. Projekte hindas kuueliikmeline valikukomisjon ning sotsiaalministeerium pani selle põhjal kokku investeeringute kava, mis esitatakse lõpuks valitsusele kinnitamiseks.

Projektidele eraldatakse 35,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, millele lisandub 4,5 miljonit eurot omafinantseeringuna ja 3,6 miljonit eurot riikliku kaasfinantseeringuna.

Toetuse andmise tingimused on kirjas määruses «Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine». Näiteks ei tohi uute teenuskohtade osakaal moodustada rohkem kui 10% asula elanike arvust. Samuti peab asulas elama vähemalt 300 inimest. Edaspidi keskendutakse lahendustele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel osaleda aktiivselt ühiskonnas. Seetõttu tehakse senised suured  ja kehvas olukorras olevad erihooldekodud ümber väiksemateks kuni 30-kohalisteks peretüüpi kodudeks, kus inimestel on privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma elukohta.

2023. aastaks plaanitakse suured ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohad asendada väiksemate peretüüpi kodudega. Kokku on plaanis luua vähemalt 1400 kvaliteetset teenuskohta, sh asendada 1200 kohta ning toetada 200 uue kogukondliku teenuskoha loomist.

Erihoolekande reformikava järgi plaanitakse järgmise aasta algusesse teine taotlusvoor, milleks on täiendavalt ette nähtud 11,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles