Lätis on puhkenud skandaal, kui pärast täpsema tehnoloogia kasutusele võtmist selgus, et 25 korduvdoonorit põdesid tõsist haigust.
Skandaal Lätis: haiglad levitasid teadmatusest rasket haigust (1)
19. detsember 2016, 19:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti doonorikeskuse juhi Iveta Ozolina sõnul selgus, et 25 korduvdoonorit olid nakatunud C-hepatiiti ja haiglatele antud nende verest tehtud komponendid võivad olla saastunud, kirjutab TVnet. Seega on olemas oht, et nakkuse võisid saada ka doonorverd saanud patsiendid.
25 doonori veri jagati 195 ühikuks, mida anti 28 haiglale. Seni on haiglad andnud infot 89 verekomponendi kasutamise kohta, neist 55 juhul verd saanud patsient suri, kuid surma põhjuseks oli põetud haigus. Neli doosi saastunud verd hävitati, kuna nende säilivusaeg sai läbi.
Seitsme nakatunud verd saanud patsiendi analüüs C-hepatiiti haigestumist ei näidanud. Veel 21 patsiendile saadeti kiri teatega, et tuleb end kontrollida, kuid nende tulemusi veel ei ole. Ka ootab Läti verekeskus haiglatel infot, kuidas on kasutatud ülejäänut 106 doosi saastunud doonorverd.
Küsimusele, kes võtab endale vastutuse, kui mõni patsientidest nakatub saastunud vere tõttu C-hepatiiti, ütles Ozolina, et vereülekanne pole kunagi olnud täiesti ohutu ja seda kasutatakse vaid siis, kui muud varianti ei ole. Kui keegi peakski haigestuma, siis riik tagab C-hepatiidi ravi.
Pärast uue tehnoloogia kasutusele võtmist kontrollib Läti verekeskus korduvdoonorite verd, sh kontrollitakse ka nende varem antud verd. Verekeskus hoiab alles kuni viie aasta vanuseid proove. Ozolina sõnul arutas Läti tervishoiuministeerium varem, kas mitte kontrollida kõiki arhiivis olemas olevaid vereproove, kuid leiti, et see on liiga kallis ning võtab kaua aega, sest üle tuleks kontrollida 250 000 proovi.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH – toim) verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul kontrollitakse Eestis doonoriverd C-ja B-hepatiidiviiruse, HIV ja süüfilise suhtes. «Eestis kasutatavad testid on juba pikka aega parimad võimalikest. Testmeetod, mis Lätis selle aasta augustis kasutusele võeti, on meil rakendatud juba 2007. aastast,» ütles Kullaste.
PERHi verekeskuse ligi 20 000 doonori hulgas oli 2015. aastal C-hepatiit ühel korduvdoonoril. «Seda ka mitte põhjusel, et me polnud varem testidega seda avastatud, vaid doonor oli värskelt nakatunud ja me leidsime nakkuse kohe üles,» ütles Kullaste.