Miks õpilased ei käi pärast kehalist kasvastust pesemas?

Kehalises kasvatuses aetakse nahk märjaks. Foto: Panther Media/Scanpix

Pooled terviseameti küsitlusele vastanutest tõdes, et ei pese end pärast kehalise kasvatuse tundi puhtalt ajanappuse tõttu.

Kooli duširuumi kasutataksegi peamiselt pärast kehalise kasvatuse tundi, kirjutab amet oma kodulehel. 

Ajapuuduse kõrval toodi takistavate teguritena välja veel ruumipuudust, külma vett, nõrka veesurvet, privaatsuse puudumist, halba ventilatsiooni ja muud sarnast.

Terviseameti uuringust selgus veel, et üle 56 protsendi küsitletutest väitis, et ei kasuta kooli tualetti iga päev. Peamiste puudustena toodi välja tualettpaberi puudumine ja ebameeldiv hais. Ka ei armastata avalikke tualette, sest seal on kambad, puudub privaatsus, WC on külm või kabiini lukk katki.

Kätepesu harjumustega õpilaste hulgas oli terviseamet uuringu põhjal rahul, sest 94 protsenti vastanutest märkis, et peseb koolis käsi. Teistel kas puudub harjumus käsi pesta või ei tunne nad selle järele vajadust. 

Koolide tervisekaitsenõuete, sealhulgas hügieeninõuete vastavust kontrollib terviseamet igal aastal. Vaatluse tulemused näitavad tingimuste pidevat paranemist.

Uuringus osalenud 132 koolihoonest 52 hoonet olid vanemad, kui 50 a, neist 19 on tunnistatud miljööväärtuslikuks või on muinsuskaitse all.  Vanuses 31-50 a oli 42 koolihoonet. 30  koolihoone vanus oli 11-30 aastat. Neli kooli asuvad uutes kuni 10 aasta vanustes hoonetes.