Kohus mõistis arsti patsiendi surmas süüdi

Täna (29.12) mõistis kohus  Ida-Viru arsti Igor Gorjatšovi süüdi ettevaatamatusest patsiendi surma põhjustamises ja määras talle karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Arstina töötamise õigus jäi mehel alles, kuigi süüdistaja nõudis ka selle äravõtmist.

Kohus otsustas, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu  määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arstile määrati katseajaks kaks aastat. Igor Gorjatšov ei soovinud pärast kohtuotsuse ettelugemist ajakirjanikega suhelda.

Karistusseadustik näeb ette, et ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustamise korral võib karistada maksimaalselt kuni kolmeaastase vangistusega.

Samuti mõistis kohus arstilt välja varalise kahju hüvitamiseks 406 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 14 190 eurot.

Ka tuleb mehel tasuda sunniraha 645 eurot, kaitsja tasu 299 eurot ja ekspertiisitasu 271 eurot. Mees ise ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.

Süüdistaja soovis mehel keelata arstina töötamise

Prokurör Olga Dorogan taotles mehele mõnevõrra pikemat tingimisi vangistust ning temalt arstina töötamise õiguse ära võtmist, kirjutab ERR uudised. Samuti leidis prokurör, et kohus peaks rahuldama tema vastu esitatud tsiviilhagi ehk mõistma Gorjatšjovilt välja ligi 50 000 eurot.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova ei öelnud, kas nad kaebavad kohtuotsuse edasi, kirjutab ERR-i venekeelne portaal. Esmalt on vaja kohtuotsusega põhjalikult tutvuda. «Gorjatšovi süüdimõistmisega ning talle määratud karistusega on prokuratuur rahul, kuid süüdistaja taotles ka mehelt arstina töötamise õiguse äravõtmist. «Seda aga ei juhtunud,» ütles Filippova.

«Kui jõustunud kohtuotsuse resolutsioonis on sõnaselgelt  märgitud, et tervishoiutöötajalt on ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või registris märgitud kutse- või erialal tegutsemise õigus, siis terviseamet  kustutab tervishoiutöötaja tervishoiutöötajate registrist,» ütles terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri. Ta lisas, et mõnel korral on kohus tõesti rakendanud tervishoiutöötaja suhtes registris märgitud kutse- või erialal tegutsemisekeeldu. Sel juhul järgib terviseamet kohtu otsust. «Samas  iga tervishoiutöötaja üle peetud kohtuotsus ei pea ilmtingimata lõppema  erialal tegutsemise keeluga,» ütles Saluri.

Kohtuotsus on  õigus  edasi  kaevata  apellatsiooni  korras  Tartu  Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse  kasutamise  soovist  tuleb  otsuse  teinud  kohtule  teatada  kirjalikult  seitsme  päeva  jooksul  alates  kohtuotsuse  resolutiivosa  kuulutamisest.

2012. aasta novembris Ida-Viru keskhaigla EMOst koju tagasi saadetud Valeri jäi igaveseti 42-aastaseks. Foto: Erakogu/Toomas Huik

Milles arsti süüdistatakse

Kriminaalsüüdistus sai alguse 2012. aasta 24. novembri õhtul Ida-Viru keskhaigla EMOs aset leidnud juhtumist, kui kiirabi tõi sinna sillamäelase Valeri (42). EMOs valves olnud arst Igor Gorjatšjov (39) diagnoosis Valeril soolenakkuse ja saatis ta kodusele ravile, kuid 25. novembri varahommikul tõi kiirabi Valeri taas haiglasse, kus ta suri vaatamata haiglas tehtud operatsioonile.

Pärast Valeri surma pöördusid tema omaksed tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes tuvastas, et arsti tegevuses ilmnes vigu. Lähedased pöördusid politseisse ja lahang tegi kindlaks, et Valeri suri kaksteistsõrmiksoole haavandist tekkinud arteriaalse verejooksu tõttu.

Viru ringkonnaprokuröri Olga Dorogani sõnul kinnitasid nii 12 asjatundjast koosnev tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon kui ka kriminaalmenetlusse kaasatud Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgid, et arst verejooksu õigel ajal ei tuvastanud.

Arsti selgitus

Oktoobri alguses Postimehele intervjuu andnud Gorjatšjov selgitas, et patsiendi seisund oli stabiilne, kui ta 2012. aasta 24. novembri õhtul esimest korda Kohtla-Järve haigla EMOsse toodi. «Patsient oli rahuldavas seisundis, kontaktne, adekvaatne, tal oli kolm päeva kõht lahti olnud, kodus olevat olnud halvatus ja nõrkus, kõik uuringud olid normis, proovi põhjal ei olnud verejooksu ja roe ei olnud musta värvi,» rääkis arst.

Kuna ohumärke ei tundunud arsti sõnul olevat ja kaksteistsõrmiksoole haavandiga oli patsient elanud juba aastaid, saatiski Gorjatšjov patsiendi koju soovitusega kõhuvalu vastu ravimit võtta ja perearsti poole pöörduda.

Teist korda jõudis patsient arsti sõnul EMOsse 25. oktoobri hommikul kell 7.30, mil tema seisund oli halvenenud. «Hommikul oli roe must ja okse oli. Patsient rääkis, et oksendas korra hommikul ja okse oli vedel. Kui on verejooks, siis okse on kas punane või vere värvi,» rääkis Gorjatšjov.

Arsti hinnangul on võimalik, et õhtul ei olnudki patsiendil verejooksu, kuid pärast haiglasse saatmist oleks tulnud teda kohe opereerida. «Pärast endoskoopiat olid kleepsud pandud verejooksu kohta, ta oleks tulnud kohe operatsioonile saata, aga patsient ootas osakonnas kolm tundi,» rääkis arst.

Kui patsient kohe operatsioonile oleks saanud, siis oleks tema ellujäämise võimalus Gorjatšjovi sõnul suurem olnud.

Arstide liit soovib õiglasemaid seadusi

«Meie sõnum on endiselt see, et me ei pea õigeks, et kutsetööd tegevat arsti saab eksimuse eest kriminaalkorras karistada, välja arvatud siis, kui tegemist on tahtliku teoga,» kommenteeris arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa kohtuotsust. Tema sõnul tuleks üle vaadata Eesti seadused, mille alusel saab oma tööd tehes eksinud arsti kriminaalkorras süüdi mõista. Rehemaa rõhutas, et tegemist on põhimõttelise seisukohaga, samas kui Gorjatšovi juhtumi üksikasjad talle teada ei ole.

Arstide liidu peasekretäri sõnul ei ole õiglane ka see, et suures haiglas töötav arst eksimuse korral kogu seal toimunu eest ainuisikuliselt vastutust kannab. «Erinevates haiglates on erinevad tingimused ja tööajad, mis arsti otsuseid ja töövõimet mõjutavad,» selgitas ta.

Rehemaa on veendunud, et kehtivad seadused peaks üle vaatama, nii et need oleksid õiglased nii patsientide kui ka arstide jaoks. «Väga kahju on ka selles, et meil ei ole endiselt mittesüülise vastutuskindlustuse süsteemi, mis võimaldaks patsiendil kindlaks tehtud eksimuse korral rahalise hüvitise kiiresti ja lihtsalt kätte saada,» ütles Rehemaa.

Praegu võib tema sõnul kohtu poolt väljamõistetud kahjutasu patsiendil kätte saamata jääda ka põhjusel, et arst ei ole võimeline seda oma palgast maksma. «Hetkel on kindlustatud arstide liidu liikmed, aga ülejäänud arstid on kaitseta. Kui arsti palga alammäär on kümme eurot tunnis ehk ligikaudu 1700 eurot kuus miinus maksud, siis on sellest palgast väga keeruline selliseid hüvitisi maksta. Selle tõttu kannatab ka patsient või inimene, kelle kasuks hüvitis välja on mõistetud. Patsient ei saa oma hüvitist kätte ja arstile on see väga suur majanduslik koormus,» rääkis Rehemaa.

Kui juba aastaid kavandamisel olev patsiendikindlustuse süsteem teoks saab, siis esialgse kava järgi aitaks see paremini paika panna ka haigla ja arsti vastutuse piirid. «Nii palju kui patsiendikindlustusest teame, siis saab see olema juriidilise isiku kindlustus. See tähendab, et kindlustatud on haigla ja selle kaudu ka kõik tema töötajad,» selgitas Rehemaa. Ta lisas, et mittesüülise patsiendikindlustuse süsteem kriminaalvastutusest siiski ei vabastaks, mistõttu tuleks üle vaadata ka seadused, millega saab arsti tahtmatu eksimuse eest kriminaalkorras vangi mõista.