Tallinna kiirabi piiras meedikutel ravimite kasutamist, sest eelmisel aastal on ravimitele kulunud tavatult palju raha. Kiirabi tegevust kureeriv abilinnapea Merike Martinson ei pea aga ligi 20 000 euro ülekulutamist märkimisväärseks.
Tallinna kiirabi tavatult suured arved tekitavad küsimusi
«Tallinna kiirabi puhul ei saa ütelda, et kõnealune ülekulu oleks väga suur. Suurusjärk, millest räägime, on 20 000 eurot seitsmemiljonilise eelarve juures aastas,» ütles Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Abilinnapea arvates on tähtis, et asutus tervikuna püsis eelarves ja ülekulu kaeti muude tulude arvelt.
«Positiivne on, et asutus asus ravimite kulu põhjuseid välja selgitama, viies läbi vastava auditi,» rääkis Martinson. Abilinnapea sõnul uuritakse praegu ülekulu põhjuseid, kuid üks põhjus on kindlasti väljakutsete arvu oluline tõus Tallinnas. «Viimase kahe aastaga on väljakutsete arv Tallinna kiirabile 87 000-lt suurenenud 96 000-le, kiirabi eelarve aga on jäänud suurusjärgus samaks,» sõnas abilinnapea.
Kuivõrd kiirabi ei saa panna enda patsiente järjekorda ega väljakutseid valida, siis võib Martinsoni sõnul selles töös esineda planeerimatuid ajutisi ülekulusid mõnel eelarvereal. Martinsoni kinnitusel on tegu rutiinse kontrolliga. «Mingiks täiendavaks kontrolliks praegu põhjust ei ole,» ütles abilinnapea.
Tallinna kiirabi juht Raul Adlas vahejuhtumit kommenteerida ei soovinud. «Oleme seda teemat käsitlenud piisavalt, rohkem seni avaldatule mul lisada ei ole,» vastas ta päringule. Täpsustavale päringule, kus antud teemat käsitleti ja kust võib selle kohta rohkem infot leida, vastas kiirabijuht: «Ma usun, et ajakirjandusest».
Eelmisel nädalal kirjutas ETV telesaade «Pealtnägija» oma Facebooki lehel, et ulatusliku gripilaine ja tervishoiusüsteemi rahalise kitsikuse tõttu piiratakse ajutiselt kiirabitöötajate käsutuses olevate ravimite hulka.
«Pealtnägija» väitel on piirangu tegelikuks põhjuseks audit, mis tuvastas 2016. aastal ravimite ülekulu 22 383 euro ulatuses. «Asutuse juhtkonnas räägitakse «anomaaliast» ehk maakeeli ravimite ja ravitarvikute võimalikust vargusest. Praegu uurimine alles käib ja kiirabi ravimilaos toimuv on valvsa jälgimise all,» kirjutab «Pealtnägija».
Kiirabijuht Adlas ütles telesaatele, et ravimite kadumisel võib olla mõistlik seletus, kuid järgneva pooleteise kuu jooksul toimuva uurimise käigus ollakse valmis ka halvimaks. «Ei oska öelda, miks kadumine aktiivseks muutus, mõnel [töötajal] on eraärid, mõnel on tuttavad...,» kirjutab «Pealtnägija».
Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul on amet alustanud Tallinna kiirabis toimunu kohta menetlust. «Meie uurimine peab vastama küsimusele: kas kiirabiteenuse kvaliteet ja ohutus kannatab või mitte. Vastuse sellele küsimusele saame eelduste kohaselt anda järgmisel nädalal,» ütles Saluri. Praegu ei ole Saluri sõnul võimalik vastata, kas ja kui palju ravimite kasutamise ümberkorraldus Tallinna kiirabis võis või võib mõjutada teenuse kvaliteeti.
Saluri sõnul on ravimite kasutamine patsiendi abistamiseks üldiselt meditsiiniline otsus konkreetses situatsioonis ja üldjuhul ei sõltu abi kvaliteet kunagi vaid üksiku ravimi kasutamisest. «See on meditsiinilise kiirabi eelis, et ravimite kasutamise otsus on alati meditsiiniliselt põhjendatud, mis tugineb erinevate ravimite ja muude abistamise võtete koosmõjule,» lisas ta. Terviseamet kontrollib Eesti kiirabide tegevust ning Saluri sõnul pole neile teada, et mõni teine kiirabi oleks sattunud analoogsesse olukorda.
Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, kuidas Pärnu haiglas 2012. aastal tehtud inventuuri käigus tuvastati 28 000 –36 000 euro suurune vargus, kuid politsei poole ei pöördutud. Varguses kahtlustatud töötaja lahkus omal soovil.