Missugused on HIV varajased sümptomid?

Inimesel, kellel tekkib kahtlus, et ta on nakatunud HIVga, tuleks end kindlasti testida lasta. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi HIV saab kindlaks teha vaid testiga, on kasulik teada, missuguste haigusnähtude korral tuleks kindlasti testi tegemiseks arsti poole pöörduda või ise apteegist testimiskomplekt osta.  

HIV varajane avastamine on äärmiselt oluline, sest siis on haigusega nakatunul võimalik saada õigel ajal ravi, mis aitab vältida aidsi väljakujunemist ja teiste inimeste HI-viirusega nakatamist, kirjutab Medical News Today.

HIVga nakatunud inimestel võivad olla väga erinevad haigusnähud, kusjuures kõigil inimestel kõiki haiguse sümptomeid olla ei pruugi.

Levinumad varased haigusnähud on:

• palavik ja külmavärinad
• öine higistamine
• lihasvalu
• lööbed
• kurguvalu
• üldine kurnatus
• paistes lümfisõlmed
• suuhaavandid

HIV ründab immuunsüsteemi jaoks hädavajalikke T-rakke, mis aitavad kehal nakkushaigustest võitu saada. Kui HIV ravimata jätta, siis väheneb kehas T-rakkude arv ja inimene muutub nakkustele vastuvõtlikumaks. HIV suurendab ka riski haigestuda nakkustega seotud vähiliikidesse.

Pärast varast faasi muutub HIV krooniliseks haiguseks. Sel juhul on viirus kehas endiselt olemas ja mõjutab inimese organismi, kuid paljuneb seal palju aeglasemalt kui alguses. Kui HIV on muutunud krooniliseks, siis ei pruugi inimesel olla ühtegi haigusnähtu. Mõnel inimesel, kes HIV kontrolli all hoidmiseks ravimeid ei võta, võib HIV krooniline faas kesta kümme aastat, kuid osal inimestest areneb see ka kiiremini edasi surmavaks HIV-tõveks ehk aidsiks. Ravi korral võib aga inimene kroonilise HIV faasi jääda aastakümneteks.

HIV kandub edasi verega, sugulisel teel ja emapiimaga.