Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuring: Eesti inimesed lähevad varakult paksuks

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Vasemal graafikul on nö keskmise inimese soovituslik nädalane toidu kogus toidugruppide kaupa ja paremal tegelikult söödud kogus rahvastiku toitumisuuringu põhjal. | FOTO: Tervise arengu instituut

Eesti inimeste toitumist uurides selgus, et magusat süüakse mitu korda rohkem, kui oleks tervislik, ning ka lihahimu tuleks poole võrra kärpida. Probleemid kehakaaluga saavad alguse juba kooli minnes.

«Kõige enam süüakse liiast maiustusi, aga ka liha süüakse poole rohkem, kui peaks,» rääkis Eesti inimeste toitumiskombeid uurinud tervise arengu instituudi teadur Eha Nurk. Et magusaga nii palju liialdatakse, oli uurijale üllatuseks. «Ega inimene ei mõtle sellele, kas ta sööb magusat. Ta sööb seda, mis talle maitseb ja mida rohkem seda sööd, seda rohkem hakkad tahtma,» põhjendas Nurk Eesti rahva liigset magusahimu.

Tasub teada

Koguseliselt peaksid inimesed tarbima kõige rohkem puu-ja köögivilju ning teraviljatooteid, mis annavad kaalu kohta vähem energiat võrreldes lisatavate toidurasvade või maiustustega. Kuna viimased on energiarikkad, siis koguseliselt tuleb neid süüa vähem. Näiteks, kui süüa ära üks kohuke (45-50g) on keskmine väheliikuv täiskasvanud naisterahvas saanud kätte kogu päevase toiduenergia püramiidi tipus paiknevast maiustuste rühmast, seevastu et saada ideaalis kätte 18% toiduenergiast puu- ja köögiviljadest tuleks koguseliselt süüa ära pea terve kilo puu- ja köögivilju (sh ~300g puuvilju ja ~700 g köögivilju).

Peidetud suhkur

Ka lisatakse suhkrut tänapäeval maitse tugevdamiseks paljudesse toiduainetesse, kus seda varem ei olnud.  «Ma ise arvan, et üks suur mõjutaja on kättesaadavus, sest kui 30 aastat tagasi olid koogid, tordid eraldi kohvikutes, siis nüüd on igas maapoeski koogilett olemas,» rääkis Nurk. Uuringust selguski, et n-ö magusa toidurühmast kõige suurema osakaalu moodustavadki pagari- ja kondiitritooted. «Eks need ole need saiakesed, mis on igal pool saadaval ja mida on nälja korral lihtne võtta,» tõdes Nurk.

Riiklike toitumissoovituste kohaselt tuleks punast  liha süüa kuni 500 grammi nädalas, kuid tegelikult süüakse seda poole enam.  «Puhas liha ei olegi nii suur probleem, pigem on mure töödeldud lihatoodetega, nagu viinerid, vorstikesed, grillvorstid,» rääkis Nurk. «Vorst ei ole liha, seal on sool ja lisatud rasv,» lisas ta.

Rohkem pähkleid ja kala

Teaduri sõnul on vorstitoodete puhul vähe neid, kus 100 grammi kohta on 18 grammi rasva, sageli on seal  20–40 grammi rasva. «Üks grillvorst peabki rasvane olema, et hästi maisteks, aga just sealt tulebki valede (küllastunud – toim) toidurasvade osakaal,» selgitas Nurk.

Kuna töödeldud lihatooted on liiga soolased, siis neid süües kerkib ka päevane soolakogus üle normi. «Rohkem tuleks süüa pähkleid, mandleid,  oliiviõli,  seemneid,  rasvane kala on kõige parem oomega-3 rasvhapete allikas,» jagas Nurk soovitusi, millega loomseid rasvu asendada.

Piimatooteid tarbitakse üldiselt piisavalt, kuigi Nurga sõnul võiks pigem eelistada maitsestamata variante. Liiga vähe süüakse teraviljatooteid ja köögivilju, pisut enam tuleks süüa puuvilju, kartuleid ja muna.

Kooliminek teeb paksuks

Eesti inimeste toitumist uurides selgus, et kõige tervislikumalt  söövad väikelapsed ja kõige hullem on olukord teismelistega.  «Teismeliste poiste magusatarbimine on soovituslikust neli korda suurem. Kui soovituslik oleks piirduda nelja magusa portsjoniga, siis neil küündis see 16–18 portsjonini,» rääkis Nurk.

Kooliikka jõudes kasvab märgatavalt ka ülekaaluliste arv. «Liikumist jääb vähemaks, sest hommikul viiakse laps suure tõenäosusega autoga kooli, isegi kui ta elab selle lähedal. Kui lasteaias lapsed mängivad kaks korda päevas õues, siis kooliajal seda enam ei ole ning pärast kooli tõmbavad lapsi ekraanid,» selgitas Nurk.

Taskuraha mõju

Teaduri sõnul on oma osa laste kaalunäidu kerkimisel ka taskuraha. «Laps on juba suur ja saab ise poes otsustada, mida osta,» rääkis Nurk ning võttis laste ülekaalulisuse põhjuse lihtsalt kokku – magusatarbimine kasvab ja liikumine väheneb.  Puberteedieas tänu kiirele kasvule jääb ülekaalulisust vähemaks, kuid juba 18- kuni 24-aastaste meeste seas hakkab see taas suurenema ning 55- kuni 59-aastastest meestest on juba 85 protsenti ülekaalulised. «Naiste puhul on olukord veidi parem, sest kuni 25. eluaastani suudetakse kehakaalu hoida, aga siis hakkab see kerkima ja pensioniea lähenedes on 75 protsenti ülekaalulised,» rääkis Nurk.

Uuringus oli kaasatud 5000 inimest vanuses neli kuud kuni 74 eluaastat.

Tagasi üles