Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tervisenõu: kuidas teha vahet toidumürgitusel ja kõhugripil?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toidumürgituse võib saada näiteks siis, kui salatil on haigustekitajad ja seda pole korralikult pestud.
Toidumürgituse võib saada näiteks siis, kui salatil on haigustekitajad ja seda pole korralikult pestud. Foto: PantherMedia / Scanpix / Francesco Perre

Mõnikord on keeruline aru saada, kuidas enesetunne järsku nii halvaks muutus - kas söödi midagi ebasobivat või on tegemist hoopis mõne kõhuviirusega. Kuidas neil vahet teha?

Vastab terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri:

Toidumürgistusel ja nn kõhugripil ei ole võimalik vahet teha muul viisil kui laboratoorse uuringuga. Soolenakkusi, millega kaasneb oksendamine, kõhulahtisus, halb enesetunne on erinevaid. Osa soolenakkustest mööduvad suhteliselt kiirelt, näiteks kuni 48 tunniga, mõned põhjustavad aga probleeme pikemalt.

Millised soolenakkused Eestis levivad?

Eestis registreeritud viirusliku etioloogiaga soolenakkused on rotaviirusenteriit ja Norwalk-viirusnakkus, mis moodustasid üle poole soolenakkuste üldarvust. Soolenakkustega on tegu ka näiteks kampülobakterenteriidi, lambliaasi, E. coli, salmonelloosi, šigelloosi ja Yersinia enterocolitica enteriiti puhul.

Millal pöörduda arsti poole?

Arsti poole peaks pöörduma siis, kui haigestunu on kaotanud oksendamise ja tugeva kõhulahtisuse tõttu palju vedelikku ning tema enesetunne on väga halb. Ka tuleks esimesel võimalusel arsti juurde minna, et selgitada välja haigustekitaja. 

                                                                                                         

Loe ka:

Tagasi üles