Millal on sinikas ohtlik?

Sinikas. Foto: Panther Media / Scanpix / Leung Cho Pan

Sinikaid võib saada nii kontoris lauanurga vastu joostes, korvpallitrennis kui ka voodis. Enamasti pole muretseda vaja ja need paranevad ise, kuid on mõned erijuhud.

Hea oleks teada, millal on asi nii tõsine, et sinikaga tuleb arsti juurde minna, kirjutab WebMD.

Sinikas tekib siis, kui trauma vigastab väikeseid nahaaluseid veresooni ja paneb  veritsema. Kuna nahk jääb terveks ja veri välja ei pääse, hakkab see hüübima naha all.

Ekhümoos on lame violetne sinikas, mis tekib, kui veri on voolanud naha pindmise kihi alla, nagu näiteks «sinise silma» puhul.

Hematoom või verevalum tekib, kui veri moodustab naha all muhu, see piirkond on paistes ja valus, nagu näiteks muhk otsaees.

Paranemise käigus laguneb veres rauarikas ühend, hemoglobiin, teisteks ühenditeks.

Kohe pärast traumat on sinikas tavaliselt punane. Päeva või paariga muutub see lillakaks või sinakasmustaks. 5–10 päeva pärast muutub sinikas roheliseks või kollaseks ning 10–14 päevaga kollakas- või helepruuniks. Kahe nädalaga peaks sinikas täiesti ära hajuma.

Millal arsti poole pöörduda?

Sinikas vajab arstiabi kui:

• Sa arvad et sinika põhjustas nihestus või luumurd.
• See muutub pärast esimest päeva suuremaks.
• Su käsi või jalg läheb paiste ja pingesse.
• Sinikas püsib üle paari nädala või tekib uuesti ilma mingi põhjuseta.
• See on su silma ümber ja raske on eri suundadesse näha.
• Said selle löögiga pea-, kere- või kõhupiirkonda.

Tavaline esmaabi: aseta sinikale külmakott

Külm võib paistetust alandada ja valu vähendada ning aeglustab ka verevoolu naha alla. Kõige parem on vahetult pärast vigastust panna sinikale külmakott, kas või pakk külmutatud juurvilju. Hoia seda 15–20 minutit, eemalda pooleks tunniks ja siis pane uuesti tagasi. Tõsta vigastatud kehaosa ülespoole ja anna sellele rahu.