Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Perearst Eve Kivistik: seenemürgituse korral paarist-kolmest söetabletist ei piisa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Punakas narmasnutt (fotol) on surmavalt mürgine. | FOTO: Aivar Aotäht

Eesti metsades kasvab paarsada seeneliiki, paljud neist on inimese tervisele ohtlikud ning nende manustamisel tuleb kiirelt tegutseda.

Mürgistusteabekeskus jaotab söögiks kõlbmatud seened kolme gruppi: surmavalt mürgised, mürgised ja seedetrakti ärritavad.

Surmavalt mürgised seened põhjustavad neerus ja maksas suuri kahjustusi ning nende söömine võib lõppeda surmaga. Mürgistuse esimesed nähud võivad ilmneda 4 kuni 24 tundi pärast seente söömist. Esimesteks mürgistuse nähtudeks on oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus. Aja möödudes võib inimene end pisut paremini tunda, kuid hiljem, kui kahjustunud neer ja maks toimimast lakkavad, ilmnevad haigusnähud taas.

Mürgised seened sisaldavad närvimürke ja kahjustavad inimese kesknärvisüsteemi. Nende söömine inimest ei tapa. Seente mõju avaldub kiiresti, 20 minuti kuni nelja tunni jooksul. Tekib higistamine, süljeeritus suureneb, inimene on segaduses, tal võivad esineda nägemishäired ja hallutsinatsioonid, vererõhk võib langeda. Erinevad seened kutsuvad esile erinevaid mürgistusnähtusid, seente mõju oleneb ka inimese füüsilisest ja vaimsest seisundist.

Seedetrakti ärritavates seentes on mitmesuguseid erinevaid toksiine, mis seedesüsteemi ärritavad. Mürgistuse sümptomid – kõhuvalu, puhitustunne, oksendamine, vesine kõhulahtisus – avalduvad suhteliselt kiiresti, kuid ka mööduvad enamasti ruttu. Mõni sellesse gruppi kuuluv seen, mis on toorelt mürgine, sobib pärast piisavat kuumtöötlemist aga kenasti toidulauale.

Kuidas toimida mürgistuse korral?

Esimene asi, mida mürgistuse korral teha, on suu loputamine. Confido erameditsiinikeskuse peremeditsiini eriarsti Eve Kivistiku sõnul kannatanut oksendama provotseerida pole mõtet, vaid talle tuleb anda lonksude kaupa vett juua.

Kui suudate, püüdke kindlaks teha, milliseid seeni ja kui palju kannatanu sõi, ütles Kivistik. Selleks, et teada saada, kas tegemist võis olla mürgise seenega ning kas söödud kogus on tervisele ohtlik või mitte, tuleb helistada mürgistusteabe keskuse infoliinile 16662.

Aktiivsütt tasub manustada rohkelt

Teise koduse esmaabivõttena nimetab arst aktiivsöe manustamise. «Mürgistuse kahtlusega inimesele tuleb seda anda poole tunni jooksul pärast esimeste nähtude ilmnemist,» täpsustas Kivistik ja lisas, et see seob soolestikus mürgised ained ja takistab nende imendumist.

Apteekides on müügil peamiselt 250-milligrammised aktiivsöe tabletid ja 396-milligrammised kapslid. Mürgistusteabekeskuse kohaselt on oluline meeles pidada, et tablette tuleb anda palju, paarist-kolmest pole abi. Täiskasvanu annuseks on orienteeruvalt 50 grammi ehk 200 tabletti, 10 kilogrammi kaaluv laps peaks neelama 10 grammi ehk 40 tabletti aktiivsütt.

Kui laps tablettide neelamisest keeldub, tuleb tabletid väikeses koguses vees purustada ja lisada mõne heamaitselise vedela toiduaine (jogurt, jäätis, piim, mahl vms) hulka. «Liiga suureks ei maksa toidukogust ajada, laps peaks suutma selle ühe korraga ära süüa,» lausus Kivistik.

Teadvushäirega või teadvusetule inimesele aktiivsütt manustada ei tohi, sest selle tagajärjel võib tekkida lämbumine.

Seened ja alkohol kokku ei sobi

Eesti kasvab seeni, mida ei tohi toiduks tarvitada koos alkoholiga. Kui seda siiski teha, tekib Mürgistusteabekeskuse kohaselt antabusreaktsioon, mille käigus tekib kehas atseetaldehüüd ning selle oksüdeerumisel mürgine etanaal. Antabusreaktsiooni sümptomiteks on higistamine, peavalu, vererõhu kõikumine, iiveldus, näo- ja kaela punetus, nahasügelus, kõhulahtisus.

Seened, mida alkoholiga koos tarbida ei tohiks, on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulased, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või 5–8 päeva pärast seente söömist.

Tundmatu ja vana seen jäägu metsa

Peremeditsiini eriarsti Kivistiku sõnul tuleb korjata ainult niisuguseid seeni, mida inimene teab ja tunneb. Kuna seened riknevad ruttu, on need söömiskõlbulikud vaid värsketena. «Vananenud seente viljakehad sisaldavad baktereid ja mürgiseid laguprodukte, sestap ei maksa neid korvi kuhjata,» ütles Kivistik.

Tähtis on ka seente õige ja piisav töötlemine. Kivistik selgitas, et seenemürgistuse võib saada ka täiesti söögikõlbulikest seentest, mis on riknenud või valesti töödeldud, nt keetmata või vähe keedetud.

«Kui ei suudeta kindlaks teha, millise seene mürgistusega on tegemist või kui terviseseisund vaatamata esmaabivõtetele halveneb, tasub halvima vältimiseks alati kiirabisse helistada,» rõhutas Kivistik.

Mürgised seened Eesti metsades

Surmavalt mürgised seened:

  • valge kärbseseen,
  • roheline kärbseseen,
  • kühmvöödik,
  • tavavahelik,
  • kevadkorgits
  • jahutanuk.

Levinumad närvimürke sisaldavad seened:

  • panter-kärbseseen,
  • punane kärbseseen,
  • kuhik-narmasnutt,
  • siid-narmasnutt,
  • niitlehtrik,
  • terav paljak.

Seedetrakti ärritavad seened:

  • pruun kärbseseen,
  • saatana kivipuravik,
  • soomus-harisirmik,
  • kuldmampel,
  • pruunikas heinik,
  • harilik murukera.
Tagasi üles