Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Söögikalas elavhõbedatonti kartma ei pea

Vaata eestlaste lemmikkalade pingerida

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eestlaste lemmikkala on konkurentsitult lõhe ning eelkõige eelistatakse fileed. Valdav osa poes müüdavast lõhest on pärit Norra kasvandustest. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuigi suurem osa poes müüdavast kalast imporditakse, võib julgelt toidulauale panna ka kõiki Eesti vetest püütud kalu. Seejuures peaks kala olema menüüs mitu korda nädalas ning võimalusel tuleks süüa vaheldumisi eri rasvasisaldusega noori ja pisemaid kalu.

Kalanduse teabekeskuse 2015. aastal koostatud «Saasteainete uuring Läänemere kalas» näitab, et saastumine pole meie vete kalade puhul probleem. «Piirnormid pole kaugeltki ületatud,» ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.

Kuna Läänemere ühendus muu maailmamerega on piiratud ja selle ääres asub rohkesti tööstus- ja põllumajandusettevõtteid ning elab palju inimesi – ainuüksi Peterburi oma ligi kaheksa kuni kümne miljoni elanikuga saadab kogu jääkvee Läänemerre –, siis pole Armuliku hinnangul ilmselgelt tegu Euroopa puhtaima veekoguga. Tänu puhastusseadmete pidevatele uuendamistele ja põllumajandusmürkide keelustamisele hakkab mere seisukord tema sõnul siiski paranema.

Eakad kalad letile ei jõua

Armuliku sõnul kehtib üldiselt reegel, et mida kauem on kala keskkonnas elanud ja toitunud, seda kauem ja rohkem on ta mürke manustanud. Teatud saasteained ehk dioksiinid lahustuvad rasvades ja neid võib enam leiduda rasvastes kalades, nagu lõhe ja silm, või vanades rasvastes kiludes ja räimedes. «Nende kalade inimtoiduks kasutamine on meil reguleeritud,» lisas Armulik.

Teised mürgid, näiteks elavhõbe, kuhjuvad Armuliku sõnul toiduahela tippu, seega röövkaladesse. Ta lisas, et tegelikult ei söö vist ükski eestlane niipalju kala, et saaks rääkida mingist mürgisuse ohust.

Kohalikku kala tarbivad eestlased temal sõnul äärmiselt vähe. Näiteks poes müüdav lõhe on Armuliku väitel peamiselt pärit Norra kasvandustest, kus nad toituvad ülirangelt kontrollitud tehasesöödast ja igasugune saaste on välistatud. «Pole vaja karta ühtegi kala,» ütles ta.

Eesti Toitumisnõustajate Ühendusse kuuluv Ketlin Jaani ütles, et looduses kasvanud kala tuleks kasvanduse kalale lausa eelistada. «Kasvanduses pööratakse tähelepanu sellele, et kalad kasvaksid kiiresti ning ei haigestuks kergesti. Ent see muudab kalade toiteväärtust,» selgitas ta.

Armuliku sõnul on uuringud näidanud, et eestlased tahaksid eelistada eestimaist kala, kuid ei saa seda endale lubada. «Tarbija kipub n-ö hääletama rahakotiga,» ütles ta.

Kilu söövad Eestis kõik

Eesti Konjuktuuriinstituudi mullu valminud kala ja kalatoodete tarbimise uuringu kohaselt armastavad eestlased enim lõhet, mis oli poolte uuringus osalenute lemmikkala, järgnevad forell, heeringas ja räim. Eelistuste esinelik on seejuures viimased neli aastat sama püsinud.

Aruande kohaselt meeldib eestlastele enim kallimate kalade, nagu lõhe ja forell, filee, mida süüakse vähemalt kord kuus ja sagedamini.

Odavamat kala, näiteks värsket räime ja kilu, eelistatavad kõige rohkem 65-aastased ja vanemad, kellest iga neljas sööb neid vähemalt korra või paar nädalas.

Keskmise hinnaklassi kalu, nagu lest, karpkala, skumbria ja tursk, süüakse kõige harvemini, vähem kui kord kuus.

Mida kõrgem on inimese sissetulek, seda enam ostetakse keskmise ja kõrgema hinnaklassi värsket kala. Värsket kilu ja räime eelistavad aga nii suurema kui väiksema sissetulekuga eestlased, erinevus on tarbimise sageduses – vähem jõukad elanikud söövad odavamat kala lihtsalt sagedamini.

Eesti elanike lemmikkalade pingerida 2016. aastal. Esinelik püsib aastaid sama. / Alikkas: Eesti konjuktuuriinstituudi 2016. a uuring «Kala ja kalatoodete tarbimine»

Kala paksuks ei tee

Toitumisnõustaja Ketlin Jaani sõnul tuleks süüa nii rasvaseid kui vähemrasvaseid kalu kolm korda nädalas. Väiksemates ja nooremates kalades leidub tema hinnangul suurema tõenäosusega vähem toksiine, kuna need ladestuvad just vanades, rasva kogunud kalades. «Mida väiksem ja noorem kala, seda tervislikum,» ütles ta.

Jaani rääkis, et Eesti toitumissoovituste järgi võiks väherasvast kala süüa korraga kuni 150 grammi, rasvast kala aga poole vähem. «Näiteks mintai, tursk ja tilaapia on suhteliselt lahjad, samal ajal kui makrell, heeringas, lõhe ja räim on üpriski rasvarikkad,» selgitas ta.

Kalas leiduvat rasva pole Jaani väitel karta vaja, sest see paksuks ei tee. Ta seletas, et kalas leidub põhiliselt polüküllastamata rasvhappeid, mida keha ei kasutata niivõrd energia tootmiseks, vaid muudeks olulisteks funktsioonideks, näiteks närvisüsteemi toetuseks, põletikuliste protsesside ja oksüdatiivse stressi vähendamiseks. «Ühte polüküllastamata rasvhapet, oomega-3 on eestlaste menüüs niigi vähe, mistõttu on rasvase kala söömine lausa hädavajalik,» lausus Jaani.

Lisaks on kalad tema sõnul head valguallikad. Enamasti on kalades 15–20 protsenti valku ning rohkelt asendamatuid aminohappeid. «Valgud on inimese organismi peamine ehitusmaterjal, neist moodustuvad antikehad ning nad mängivad olulist rolli keha immuunsüsteemi üles ehitamisel,» rääkis Jaani.

Mikrotoitainetest tõi Jaani esile kalade kõrge D-, E- ja B-vitamiini sisalduse ning mineraalainete – kaltsiumi, fosfori, seleeni ja joodi – rohkuse. «Kaltsium, fosfor ja D-vitamiin on väga olulised luude ja lihaste tervise tagamisel, seleen on hea immuunsüsteemi toetaja ning vajalik kilpnäärme tööks. Jood aitab tagada hea ainevahetuse, valkude sünteesi ning on samuti vajalik kilpnäärme toetuseks,» seletas toitumisnõustaja.

E-vitamiin on tema hinnangul tugev antioksüdant ja hoiab eemal haigused. D-vitamiin on aga immuunsuse toetaja ning vajalik kaltsiumi ja fosfori omastamiseks. Ta lisas, et B-grupi vitamiine on tarvis normaalseks ajutegevuseks, närvisüsteemi toetuseks ning ka näiteks juuste, naha, silmade ja suu tervise tagamiseks.

Kalade toiteväärtus 100 grammi kohta

Atlandi lõhe

  • Valgud:  19,84 grammi
  • Mineraalained: kaalium, fosfor, magneesium, naatrium, kaltsium
  • Vitamiinid: A, B-3, B-12
  • Rasvad: 6,34 grammi
  • Energia: 142 kilokalorit

Euroopa anšoovis

  • Valgud: 20,35 grammi
  • Mineraalained: kaalium, fosfor, kaltsium, naatrium, magneesium
  • Vitamiinid: B-3, A
  • Rasvad: 4,84 grammi
  • Energia: 131 kilokalorit

Räim

  • Valgud: 14,8 grammi
  • Mineraalained: kaalium, fosfor, magneesium, kaltsium, naatrium
  • Vitamiinid: A, B-3, B-6
  • Rasvad: 6,5 grammi
  • Energia: 117 kilokalorit

Atlandi heeringas

  • Valgud: 17,96 grammi
  • Mineraalained: kaalium, fosfor, naatrium, kaltsium
  • Vitamiinid: B-3, A
  • Rasvad: 9,04 grammi
  • Energia: 158 kilokalorit

Atlandi tursk

  • Valgud: 17,81 grammi
  • Mineraalained: kaalium, fosfor, naatrium, kaltsium
  • Vitamiinid: B-4, A, D, E
  • Rasvad: 0,67 grammi
  • Energia: 82 kilokalorit

Tilaapia

  • Valgud: 20,08 grammi
  • Mineraalained: kaalium, fosfor, naatrium, magneesium, kaltsium
  • Vitamiinid: B-3, B-4, B-12, K
  • Rasvad: 1,7 grammi
  • Energia: 96 kilokalorit

Atlandi makrell ehk skumbria

  • Valgud: 18,6 grammi
  • Mineraalained: kaalium, fosfor, naatrium, magneesium, kaltsium
  • Vitamiinid: B-3, B-4, B-12, A, E, D, K
  • Rasvad: 13,89 grammi
  • Energia:  205 kilokalorit

Fotod: toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse uuring «Kalaliikide toiteväärtuste ja koostiskomponentide võrdlus»

Tagasi üles