Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

10 müüti: Eesti teadlane kummutab väärarusaamu piimast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Otsa talu piimafarmi lehmad. Ivi Jõestu sõnul on Eesti piim väga kvaliteetne. | FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Ivi Jõudu lükkab teaduskirjanduse abil ümber levinuimad piimamüüdid.

Ivi Jõudu. Foto: Marek Metslaid

Selleks, et müüdid ümber lükata ja mõista, et piim ei ole meile kahjulik, ei ole Jõudu hinnangul vaja eraldi uurimistööd teha – piisab ka biokeemiaõpikute lugemisest.

Dotsendi arvates ei ole ühegi toidugrupi täielik välistamine ega ka liigtarbimine kasulik, sest nii võib pikapeale organism vajalikest toitainetest ilma jätta.

1. Piimast saab inimene rohkesti kolesterooli

Tegelikult: Piimas sisaldub kolesterooli nii vähe, et normaalsel tarbimisel ei kujuta see tervisele mingit ohtu. Dotsent toob võrdluseks, et inimorganism vajab päevas 10-20 korda rohkem kolesterooli, kui on klaasis täisrasvases piimas. Samuti on mitmetel piima rasvhapetel kolesterooli langetav toime.

2. Piimas on küll palju kaltsiumit, kuid samal ajal sisaldab see selliseid valke, mis viib kaltsiumi kehast välja

Tegelikult: Loomsed valgud ei saa kaltsiumi kehast välja viia, sest need lagundatakse seedekulglas aminohapeteks, lipiidideks ja peptiidideks. Aminohapped aga osalevad hoopis seedimisel kaltsiumi paremas imendumises.

3. Piim ja piimatooted sobivad vaid imikutele

Tegelikult: Piima ja piimatooteid võivad paljud inimesed tarbida terve eluea jooksul. Looduslik valik on eelistanud inimesi, kellel piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus ei kao, vaid säilib elu lõpuni. Neil, kellel on organismis ensüümi laktaas aktiivsus vähenenud, on piimatooteid raskem seedida ning neile sobivad hapendatud piimatooted või vähendatud laktoosisisaldusega piimatooted. Üksikutel inimestel, kes üldse piimasuhkrut lagundada ei suuda, on laktoositalumatus ja neile on mõeldud laktoosivabad tooted.

4. Inimene võib elada ka nii, et sööb üksnes piima

Tegelikult: Vaid ühe toiduaine kauakestev kasutus muudab toitumise ühekülgseks ja üksluiseks. Piima tarbimisel jääb inimese toidusedelis vajaka kiudainetest ja mikroelementidest, näiteks rauast.

5. Väga kasulik on juua vaid minimaalse rasvasisaldusega piima

Tegelikult: Sellisel piima kestval joomisel jääb inimkeha ilma väärtuslikust ja kergesti omastatavast energiaallikast, rasvhapetest. Samuti läheva kaotsi rasvlahustuvad vitamiinid ja probleeme võib tekkida ka kaltsiumi omastamisega piimast.

6. Sageli piima joovatel inimestel ladestub kaseiin liigestes ja tekitab põletikke

Tegelikult: Seedeprotsessi käigus lagundavad valke lõhusavad ensüümid kaseiinvalgu peptiidideks ja aminohapeteks. Kaseiin ei saa seedekulglast tervikmolekulina imenduda, liigestesse tungida ja seal ladestuda.

7. Täiskasvanud inimorganism ei omasta liigispetsiifilist kaseiini, kuna vajab seedimiseks spetsiaalset ensüümi renniini, mida on vaid imikutel

Blogis, mis kannab pealkirja «Armastan ennast» on näiteks kirjutatud: «Kaseiin on liigispetsiifiline vajades seedimiseks spetsiaalset ensüümi renniini, mis selle lahti harutab seedeprotsessis lõhustamiseks (Keith Nemec, M.D). Imikutel (vähesel määral esimestel eluaastatel) ja vasikatel toodetakse soolte seinas renniini, mis kalgendab piima ja avab molekulid seedimiseks.»

Tegelikult: Ivi Jõudu sõnul ei ole ensüümi nimi renniin, vaid ilmselt peetakse silmas ensüümi kümosiin, mida esineb vasikatel, kuid mitte imikutel. Samuti eritatakse ensüümi maos, mitte soolte seinas.

Meie seedesüsteem saab iga päev nn võõrvalkudega hakkama ja kaseiin on tänu oma struktuurile eriti hästi kättesaadav ka teistele seede-ensüümidele nagu pepsiin.

8. Lehmapiimas leiduv teatud peptiid võib olla südamehaiguste, autismi, I tüüpi diabeedi ja äkksurma põhjuseks

Väide põhineb epidemoloogilistel uuringutel, kus seostati eri riikides piimaveiste üht kindlat tüüpi kaseiinvalgu esinemissagedused nendes riikides nimetatud haiguste esinemisega.

Tegelikult: Uuringutes on jäetud arvestamata mitmed teised olulised haiguste riskitegurid nagu näiteks teiste toitainete ja alkoholi tarbimine ning suitsetamine. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) uuringu kohaselt aga värskes piimas sellist peptiidi ei leidu. Seda võib tekkida fermenteerimise käigus, kuid see ei ole stabiilne ning verest seda leitud ei ole. Samuti ei ole tuvastatud seost nende haiguste ja piimast/kaseiinis tekkivapeptiidi vahel.

9. Piimatooted, eriti juust, on sõltuvust tekitavad, kuna sisaldavad morfiini

Tegelikult: Opioidid nagu morfiin on hoopis teist tüüpi ühendid kui kasomorfiinid, mis tekivad piimas fermenteerimise käigus. Kasomorfiinil on morfiiniga sarnane vaid nimi, kuid oma olemuselt on see kaseiinist tekkinud lühikene aminohapete lõik, mis tekivad proteolüüsi käigus nii lehma kui ka kõigi teiste imetajate piimast. Kasomorfiine on väiksel määral leitud fermenteeritud piimatoodetest ja ka juustust ja hapupiimatoodetes. Inimese verest aga kasomorfiine leitud ei ole.

10. Lehmapiim sisaldab bioaktiivseid hormoone nagu östrogeen ja proöstrogeen, mis võivad soodustada hormoonsõltuvate vähkide väljaarenemist.

Tegelikult: Paljud hormoonid on liigispetsiifilised ja ei mõjuta teiste liikide hormoontasakaalusid. Samuti sisaldavad kõik loomsed ja taimsed toidud «võõrhormoone», mis lagundatakse seedekulglas. Hormoonimolekulid komplekteeritakse inimestel peamiselt veres ringlevatest ainesest ja eristatakse organismi sisenõrenäärmete poolt.

Tagasi üles