Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Terviseamet: Eestis tehakse aina rohkem ilusüste ebaprofessionaalselt

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eestis võivad ilusüste teha vaid vastava meditsiinilise haridusega inimesed. Foto on illustratiivne. | FOTO: xposurephotos.com / Scanpix

Terviseametile laekub üha sagedamini teateid nii ilusüstide tarbijatelt kui ka arstidelt, et süstide tegijatel puudub meditsiiniline haridus ning süstidega kaasnevad tervisekahjustused. Seetõttu tegi terviseamet ettepaneku rahvatervise seaduse eelnõu muutmiseks.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul on sel aastal ametile laekunud vähemalt kolm avaldust seoses invasiivsetest protseduuridest tulenevate komplikatsioonidega.

Gurjanova märkis, et lisaks patsientide kaebustele laekuvad ka arstide pöördumised. «Ollakse mures ilusüstide tagajärjel tekkinud tüsistustega patsientide arvu suurenemise pärast,» rääkis ta ja lisas, et selle peamiseks põhjuseks on ebaprofessionaalne protseduuride tegemine puudulike meditsiiniliste teadmistega.

Ta seletas, et ilusüsti tegemine on invasiivne protseduur, mida kasutatakse iluteenuste valdkonnas abivahendina võitluses vananemismärkidega.

Ameti uuringud kinnitavad probleemi

Terviseameti 2016. aasta «Piiripealsete iluteenuste» sihtuuringus seletatakse, et piiripealsete iluteenuste hulka kuuluvad teenused, sh ilusüstid, mille osutamiseks eeldatakse teenuseosutajalt teadmisi inimese füsioloogia ja anatoomia kohta ning ei ole üheselt selge, kas teenus peaks kuuluma iluteenuste või tervishoiuteenuste hulka.

«Salongides tehtavad ilusüstid eeldavad teenuse osutajalt sügavaid meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast,» rääkis Gurjanova. Teenuseosutajate kvalifikatsiooni tase on tema sõnul aga ebaühtlane – nende seas on nii registreeritud tervishoiutöötajad, meditsiiniharidust omavad isikud kui ka kosmeetikud. «Teenust osutatakse nii tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga ettevõtetes kui ka ilusalongides,» märkis Gurjanova.

Terviseamet tegi möödunud aasta sügisel küsitluse ilusüstide teenust kasutanud isikute seas. Selles osalenud 135 inimesest 7,4 protsenti kinnitas, et said ilusüstidest tervisekahjustusi.

Gurjanova sõnas, et ilusüstide populaarsuse kasvu kohta terviseamet statistikat ei kogu, kuid nõudluse kasvu kinnitab teenusepakkujate hulga suurenemine.

Tervishoiutöötajad tuleb registreerida hiljemalt aasta lõpuks

«Protseduuride ohutuse ja kõrge kvaliteedi tagamiseks peaksid invasiivseid protseduure, nagu ilusüste, tegema vaid vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajad,» ütles Gurjanova.

Tervishoiutöötaja peab tema sõnul olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning teenust osutav ettevõte peab omama terviseameti väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks.

«Enne 2017. aasta algust tegutsenud ilusüsti teenuste osutajad, kes ei kasuta veel registreeritud tervishoiutöötajaid ega ole saanud tegevusluba, peavad hakkama kasutama registreeritud tervishoiutöötajaid ja saama tegevusloa hiljemalt käesoleva aasta lõpuks või lõpetama tegevuse selles valdkonnas,» märkis Gurjanova.

Kuidas veenduda, et ilusüsti teeb spetsialist?

Iluteenindaja õigust töötada tervishoiuteenuse osutajana saab iga inimene kontrollida terviseameti veebilehelt tervishoiuteenuse osutajate avalikust registrist.

Gurjanova rõhutas, et tervishoiutöötaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning teenust osutaval ettevõttel peab olema terviseameti väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. «Õde võib protseduure teha ainult tegevusloaga arsti otsuse alusel,» lisas ta.

Mida terviseamet rahvatervise seaduses muuta tahab?

Terviseamet tegi ettepaneku sõnastada rahvatervise seaduse eelnõu paragrahv 17 lõige 3 järgmiselt: «Invasiivne esteetiline teenus on kliendi vananemismärkide minimeerimise ja väljanägemise parandamise eesmärgil teostatav nahka läbiv protseduur dermatoloogiliste mittekirurgiliste toimingute rakendamisel. Invasiivseid esteetilisi iluteenuseid võib osutada vaid tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvi 3 lõike 1 mõistes.»

Gurjanova lisas, et paragrahvi 17 lõige 3 käsitleb mittekirurgilisi meditsiiniprotseduure, mille iseloom eeldab teenuse osutajalt meditsiinilisi teadmisi ja oskusi, mida kosmeetikul ei ole.

Tagasi üles