:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758345t1h0526.jpg)
Mõnikord otsustavad veganluse valinud inimesed sellest siiski loobuda, näiteks kui mängu tuleb nende endi tervis.
Inimeste lood: miks ma olen veganluse lõpetanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks John Nicholson ja tema elukaaslane hakkasid veganiks 1984. aastal, kui nad olid 23-aastased ja elasid Põhja-Šotimaa talus, kirjutab BBC. 26 aastat hiljem otsustas paar taas ka liha sööma hakata, sest pidas seda tervisele kasulikuks.
Moraalne otsus
«Nägime, kuidas kariloomi tapamajja viidi ja mõtlesime mõlemad, et peame liha söömise lõpetama,» ütles mees. Sel ajal pidid nad tõesti nägema vaeva, et leida midagi, mida veganid saaksid süüa.
«Tutvusime Idamaade ja India toiduga ja laiendasime oma kultuurilisi piire. Varsti peale seda, tuli valitsus välja tervislikku toidu teemaga, millest tegelikult varem räägitud polnud. Seega arvasime, et tore – tegime moraalse ja tervisliku otsuse,» rääkis Nicholson.
Kuid aastate möödudes nägi paar, kuidas nende tervis halvenes ja nad mõtlesid, mis võib olla selle põhjus.
John kannatas ärritanud soole sündroomi käes 17 aastat. «Iga kord, kui ma sõin, paisus mu kõht ebanormaalselt ning kõik, mis ma sõin, väljus minust väga kiiresti. Mõnel päeval oli see nii hull, et ei saanud isegi kodust lahkuda,» rääkis mees.
Ta hakkas kaalus palju juurde võtma ja mehel kolesteroolitase oli väga kõrge. Samal ajal kannatas tema partner depressioon ja kilpnäärme alatalituse all.
Naine arvas, et asi ei olnud selles, mida nad sõid, vaid selles mis nad söömata jätsid. Kuigi mees oli algul skeptiline, siis tegid nad lõpuks oma toitumises muutuse, millele järel muutus olukord peaaegu kohe.
48 tunni järel hakkas John end paremini tundma ja ärritanud soole sündroom kadus, samuti tundis end paremini tema elukaaslane.
«Kui oled olnud 26 aastat vegan, siis saab see sinu identiteedi osaks,» ütles mees. Kuigi ta muretses algul, et oli pealiskaudne, otsustas siiski lõpuks, et tema ja ta partneri tervis on olulisem kui loomade oma.
Paar on endiselt tööstusliku loomakasvatuse vastu ja ostab liha taludest, kus loomi kasvatatakse vabapidamisel ja orgaaniliselt.
Ta tahaks süüa nii nagu tegid seda inimesed enne, kui toitu hakati töötelma ja muututi selle suhtes väga valivaks.
Piimatoodete talumatus
Estelle Silver oli vegan kaheksa aastat, enne kui ta hakkas uuesti liha sööma. Tal ei olnud aga aimugi, et see võiks tema terviseprobleeme parandada.
Ta hakkas veganiks, sest naisele öeldi, et tal on piimatoodete tundlikkus. Naine oli olnud rangelt taimetoitlane juba 20 aastat ja tahtis nagunii veganiks hakata. «Seega oli see hea ettekääne, miks astuda selles suunas viimane samm,» rääkis ta.
Algul oli ta veganluse mõjudega rahul, sest tema nahk muutus ilusaks. Kuid mida aeg edasi, seda enam tundis ta väsimust, ei tulnud enam stressiga toime ja tal arenes välja ärevushäire.
«Muutusin närvipuntraks ja iga kord, kui õhtul välja läksin, suutsin vaevu inimestega rääkida, klammerdusin vaid terve õhtu oma toonase poiss-sõbra külge,» meenutas Silver.
Naisel ei tekkinud selle dieediga sidet, kuid ta jäi siiski selle juurde, sest tundis end eetiliselt palju paremini, kui ei toetanud loomse toitu tööstust. «Nii veensin ennast, et see oli tervislik dieet.»
Kaheksa aastat hiljem tekkisid tal aga isud liha ja kala järele ning ta hakkas end nendega vahel premeerima. Naine rääkis, tundis end alati paremini, kui ta natuke liha sõi. Hiljem samal aastal diagnoositi Silveril kroonilise väsimuse sündroom ja talle öeldi, et sümptomid leevenevad, kui süüa liha ja kala.
Sellest ajast paranes naise tervis ja ärevus kadus täielikult. Estelle arvas, et eetilisest vaatenurgast toetab ta veganlust, kuid ei arva enam, et see on tervisele kasulik. «Mu keha ei tule sellega lihtsalt toime,» ütles ta.
Veganid peaksid saama kätte kõik toitained, kui söövad tasakaalustatud ja mitmekesist toitu ning planeerivad oma söögikordi. Ilma toitumist jälgimata võivad aga veganid jääda ilma olulistest toitainetest nagu kaltsium, raud ja B12-vitamiin.
Terasem ja rahulikum - ei ole loobunud
Carrie Eddins usub, et vegandieedi valimine on tema elu paremaks teinud. Naine on olnud taimetoitlane alates 10. eluaastast, kuid 18 kuud tagasi, olles 40-aastane, otsustas ta hakata veganiks.
«Tahtsin selle muutuse teha, sest piim teeb mind õnnetuks. Tundsin, et piim ja munad teevad mind loiuks,» rääkis Eddins.
Võttes need ained oma toidust välja, ütles Eddins, et pole end kunagi paremini tundnud, tema seedimine on paranenud ja naine tunneb, et ta mõistus on teravam ja ta on rahulikum.
Eddins peab nüüd hoolikalt oma menüüd jälgima ning kandma kaasas kookosõli, mida ta saab kasutada võina. Selle muutuse alguses tundis ta ennast väga väsinuna ja pidi kandma B12-vitamiini plaastreid, et oma «süsteemi tasakaalu viia». «Need töötavad imeväel ja on palju paremad kui kohv,» ütles ta.