Vaktsineerida või mitte: mida peaks teadma gripivaktsiinist?

Gripivaktsiin. Foto: Priit Simson

Hakkab saabuma aeg, mil ennast gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineeritud inimene saab suure tõenäosusega talve ilma haiguseta nautida ning kui peaks siiski haigeks jääma, kulgeb gripp kergemini. 

Küsimustele vastab terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. 

Millal saab hakata end sellel hooajal gripi vastu vaktsineerima?

Õige aeg vaktsineerimiseks on oktoobris või vähemalt paar nädalat enne kui gripiviirused ringlusesse jõuavad. Soovitatav on ennast gripi vastu vaktsineerida enne hooaja algust, vaktsineerimisvõimalust küsi perearstilt või vaktsineerimiskabinetist. 

Kui kaua vaktsiin mõjub ja kas ühest süstimisest piisab terveks hooajaks?

Gripivaktsiin sobib täiskasvanutele ja lastele alates 6. elukuust. Vaktsineerimisjärgne immuunsus kestab kuni 12 kuud. Järgmise hooaja eel tuleks ennast uuesti vaktsineerida.

Mis saab siis, kui inimene on ennast vaktsineerinud? 

Antikehad vaktsiinis sisalduvate gripiviiruste tüvede vastu tekivad kahe nädala jooksul. Vaktsineeritud inimene on gripiviiruse vastu paremini kaitstud kui mittevaktsineeritud inimene. Oluline on teada, et ükski vaktsiin ei anna sajaprotsendilist kaitset, kuid juhul kui vaktsineeritud inimene haigestub grippi, siis kulgeb haigus reeglina kergemalt. Samuti õnnestub vältida eluohtlikke tüsistusi. Seetõttu on eriti oluline vaktsineerida vanemaid inimesi, kellel on kroonilisi haigusi.

Kas vaktsiinil on kõrvalnähud? Kes on riskirühm?

Vaktsineerimine tuleb edasi lükata kõrge palavikuga kulgevate haiguste või ägedate infektsioonide korral.

Kõige sagedamad kõrvaltoimed on kohalikud reaktsioonid ehk valulikkus, punetus ja turse süstekohal, võib esineda lühiajalist kerget palavikku, peavalu. Kõrvaltoimed mööduvad kiiresti, umbes kolme päeva jooksul ja reeglina ei vaja eraldi ravi.

Kus saab gripivaktsiini teha ja kui palju see maksab?

Vaktsiin Vaxigriptetra on hetkel olemas 82 apteegis, ühe doosi hind on 10,53 eurot. Gripivaktsiin  Vaxigriptetra  ei sobi alla 3-aasta vanuste laste vaktsineerimiseks, alates 6. elukuust võib lapsi vaktsineerida Influvaciga. See on kolmevalentne gripivaktsiin, mis annab kaitse A gripiviiruse 2 tüve ja B gripiviiruse 1 tüve vastu, ühe doosi hind on 5,04 eurot. Neljavalentses Vaxigriptetras on täiendavalt ühte B gripiviiruse tüve vaktsiini. 

Apteegid väljastavad vaktsiine nii retsepti alusel kui tervishoiutöötajatele tellimislehtede alusel. Kui perearst kirjutab patsiendile gripivaktsiini retsepti, siis peaks ta patsienti informeerima, millal vaktsiin osta ja kuidas seda säilitada, nii nagu see on mis tahes ravimi puhul, mille säilitamisel on erinõuded. Apteegil on samuti kohustus patsienti teavitada ravimi õigest säilitamisest. Soovitatav on osta vaktsiin vahetult enne vaktsineerimist või vajadusel kasutada külmakotti, et vaktsiini toime säilitamiseks vajalik külmaahel ei katkeks.

Vaktsiinid on retseptiravimid, retsepti väljastab perearst, kes võib ka patsienti vaktsineerida. Vaktsineerida saab ka nakkuskliinikute vaktsineerimiskabinettides. Paljud töökollektiivid pakuvad töötajate tervise hoidmiseks vaktsineerimist töökoha poolt.

Kindlasti peaks ennast gripi vastu vaktsineerima:

• lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad immuunpuudulikkusega kulgevad seisundid sh onkohematoloogilised haigused;
• lapsed ja täiskasvanud, kes saavad pikaajalist immuunsust pärssivat ravi;
• lapsed ja täiskasvanud, kellele tehakse organ-transplantatsioon (samuti koeretsipiendid);
• lapsed, kes saavad pikaajalist aspiriinravi
• HIV-positiivsed;
• 65-aastased ja vanemad;
• rasedad igas raseduse trimestris;
• hoolekandeasutuste elanikud;
• meditsiiniasutuste vastuvõtuosakondade ja teiste haigetega kokkupuutuvate osakondade personal, perearstid, teenindustöötajad, lasteasutuste töötajad;
• apteekrid ja teised teenindajad, kellel on igapäevane vahetu kontakt haigestunud inimestega;
• lapsed alates 6. elukuust ja täiskasvanud, kellel esinevad diabeet, seljaajuvedeliku leke, aspleenia, põrna düsfunktsioon; kroonilised neeruhaigused sh krooniline neerupuudulikkus ja nefrootiline sündroom; kroonilised kopsuhaigused sh tsüstiline fibroos, bronhopulmonaalne düsplaasia, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, bronhiektaasiatõbi, pneumokonioos, intestitsiaalne kopsufibroos; krooonilised südamehaigused kaasasündinud südamerikked, südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi; haigusseisund, mille korral on suurenenud aspiratsiooni-sündroomi risk sh raske tserebraalparalüüs, neuromuskulaarsed haigused jt.