Teadur: ka piirmäärast palju väiksem mobiilikiirgus mõjutab ajutegevust

Tallinna tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi juhtivteadur ja emeriitprofessor Hiie Hinrikus. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Raadiosageduslike väljade allikatele ja seadmetele kehtivad küll tervisekaitse normid, ent küsimus on selles, kui tõhusad need on, nentis Tallinna tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi juhtivteadur Hiie Hinrikus.

Euroopa Nõukogu (EN) avaldus 6. maist 2011 «Elektromagnetväljade potentsiaalsest ohust ja nende mõjust keskkonnale» ei ole esimene Euroopa institutsioonide avaldus sel teemal. Alles 2009. aastal mõistis Euroopa Parlament hukka lastele mõeldud mobiilikampaaniad ja rõhutas vajadust kaitsta lapsi. Ka Eestis vägagi aktiivne Lotte-mobiili kampaania võttis selle mõjul mõneks ajaks tuure maha, aga kahjuks on hakanud ikka sagedamini jälle pildile ilmuma.

Mis on siis tegelikult nende avalduste eesmärgid ja tagamaad? Eesmärk on üks: juhtida ühiskonna ja otsustajate tähelepanu potentsiaalsele ohule enne kui hilja. Euroopa Nõukogu 2011. aasta avalduse lisas on toodud paralleel asbesti ja tubaka ohuga. Ka asbesti mõju ilmneb kümmekond aastat hiljem, seda ei osatud karta ega kehtestatud õigel ajal piiranguid. Hiljem tagajärgedega tegelemine on palju kallim ja ei anna sageli oodatud tulemust.

Kiirguse mõju ajutegevusele

Miks just elektromagnetväljad? Me kõik teame, kui palju me puutume kokku elektriga ega oskagi ilma selleta toime tulla. Ilma elektrita ei tule toime ka meie organism: bioelektrilised protsessid on olulise tähtsusega meie füsioloogias, eriti närvitegevuses. Loomulik, et väline elektromagnetväli võib neid protsesse mõjutada.

Raadiosageduslike väljade allikad, saatjad, on aastakümned meist eemal olnud ja seal kehtivad piirangud puudutavad aimult töötajaid. Viimastel aastakümnetel on aga saatjad, eriti seoses mobiilide ja WiFi kasutusega, meile koju ja kõrva äärde kolinud. Muidugi kehtivad ka nendele seadmetele tervisekaitse normid, küsimus on, kui tõhusad need on. Praegu ametlikult kehtivad normid arvestavad ainult välise kiirguse poolt tekitatavat kudede soojenemist.

Kümnete sõltumatute uuringute tulemused näitavad, et elektromagnetkiirguse mõju ilmneb väljatugevustel, mis on mitu korda väiksemad kehtivast piirväärtusest 61 volti meetri kohta (V/m). Registreeritud on muutusi ajutegevuses, valkude ja DNA struktuuris.

Ka Tallinna tehnikaülikoolis tehtud katsed tervetel noortel inimestel näitasid palju nõrgema kiirguse mõju aju rütmidele ja infotöötlusele ajus – kiirguse mõjul muutus oluliselt aju rütmide tasakaal ja vähenes õigete vastuste arv visuaalsetes testides. Euroopa Nõukogu avalduses rakendatakse põhimõtet «nii madal kui mõistlikult põhjendatud». Avalduses välja pakutud preventiivne väljatugevuse piirmäär siseruumides 0,6 V/m ja perspektiivis 0,2 V/m vähendaks tugevalt kiirguse terviseriske.

Mobiilifirmade lobi

Asjal on ka teine pool. Kehtivad piirmäärad on väga hästi kooskõlas mobiili poolt tekitatava-kasutatava väljatugevusega. Nende normide taga on mobiilitootjate lobi. Sellest lähtudes on ka Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) kinnitanud, et oht tervisele ei ole tõenäoline.

Sõltumatud teadlased on pikka aega teravalt kritiseerinud seda MTO seisukohta ja selle taga seisvaid isikuid. Mõni aeg tagasi on MTO elektromagnetväljade temaatikaga seotud isikud vahetunud, võib loota ka objektiivse seisukoha väljakujunemisele MTO poolt. Euroopa Nõukogu poolt pakutavad piirnormid, isegi 0,6 V/m, oleks aga väga tõsiseks väljakutseks mobiilitootjatele, sest praeguse seisuga osa mobiilimarke ei vasta isegi kehtivatele piirnormidele. Julgen ennustada tugevat vastuseisu sellele EN avaldusele, sest mängus on väga suured rahad.

Mobiilide keelustamine

Kui mõistlik ja vajalik on mobiilide ja WiFi keelustamine koolides? Inglismaal on seda juba tehtud, Prantsusmaal on otsustatud kiire internet üle viia optilisse kaablisse. On teada, et kiirgus mõjutab füsioloogilisi protsesse, valke ja DNAd. Pikaajalise mõju kohta teatakse suhteliselt vähe.

Rootslaste uuringud on näidanud, et vähirisk suureneb inimestel, kes üle kümne aasta on mobiili kasutanud. Kui need momendid loogiliselt kokku võtta, on EN avalduse suunitlus laste ja noorte kaitsmisele täiesti põhjendatud.

Kui vajalik on mobiilside lasteaias ja koolis? Vahetunni ajal lobisemiseks? WiFi muidugi võimaldab ilma kaableid vedamata internetti kasutada. Kas on raske arvutitega varustatud klassiruumidesse paigaldada internetikaabel? Küllap see paljudel juhtudel ongi nii tehtud. EN avaldus pöörab ühiskonna ja otsustajate tähelepanu vastutusele noorte ja laste tervise eest rakendades preventiivsuse põhimõtet. Mida ütleb eestlase talupojatarkus? Parem karta kui kahetseda.