Eesti rahva vanu kombeid hästi tundev Võrumaa Mooska talu suitsusauna omanik Eda Veeroja ütleb, et jaanilaupäeval tuleb kindlasti saunas käia ja eriti peavad seda naised tegema.
Jaanilaupäeval on saun ja vihtlemine kohustuslik
23. juuni 2011, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult on eestlased ajast aega saunas käinud kõigil pöördelistel eluhetkedel ja tähtsamatel pühadel, jaanilaupäeval aga veel eriti. Veeroja tuletab meelde Liivimaa Kroonikat, kus kirjas, et eestlased on väga usklikud ja selline imelik rahvas, kellele ennast saunas oma pattude lunastamiseks nuhelda meeldib.
Vihtadest on eestlasele kõige omasem kaseviht. Tänavu on Veeroja sõnul kõige õigem aeg kasevihta teha 30. juuni paiku, mil on vana kuu pehme aeg vana ja uue jaanipäeva vahel. Enne kaselt okste võtmist tuleb tingimata puult andeks paluda.
Päranditurismi ettevõtet pidav naine teab rääkida, et neljapäev on Eesti vanemates kultuurides olnud veel ka ravi- ja loitsimissaunade aeg, samuti naiste saunaskäimise aeg. Seega on tänavu jaanilaupäeval topelt põhjust sauna minna.
Kase vihalehiste vahele võiks suurema efekti ja mõnusa lõhna saamiseks poetada endale sobilikke ja käepäraseid ravimtaimi - näiteks melissi, piparmünti, punet või raudrohtu.
Hea viha saab ka praegu just õide puhkevatest pärnaokstest. Sellist vihta saab kasutad kolm kuni neli saunakorda järjest. Värsket vihta pole vaja kuuma vette panna – sellega võib kuivalt vihelda. Suurepärase elamuse annab Veeroja sõnul ka värske lepaviht, mis kuivatamiseks ei sobi, aga värskelt on super.
Kõik haigused ja mured tuleb ära vihelda, seejärel viht ära kuivatada ja jaanilõkkes põletada. Pärast seda võiks kõik naised korjata 7 või 13 õiest kimbu, öelda sellesse oma soovid ja ööseks padja alla panna.