/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/10/02/243634t1h7ab8.jpg)
Majandusteadlane Andres Arrak rõhutas, et igasugune streik väärib toetamist sel juhul, kui olukord on ebaõiglane, kui keegi on kellegi teise arvelt alamakstud.
Arrak: toetan streiki, kui keegi on kellegi teise arvelt alamakstud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aga arstide praegune streik ei too meie ühiskonda raha juurde ning ma ei ole kuulnud, et arstid oleksid öeldnud, kelle arvelt peaks nende palgatõus tulema,» rääkis Arrak ETV saates «Vabariigi kodanikud».
«Meie arstiabi kättesaadavus on väga hea, järjekorrad on lühikesed, kui muutume normaalseks Euroopa riigiks, siis järjekorrad pikenevad ja kättesaadavus muutub halvemaks,» tõdes haiglajuht Ralf Allikvee, kelle sõnul pole Eesti ühiskonnas kellegi streigikogemust.
«Etteheide on mõlemale poolele ka kommunikatsiooni osas, arstid peaksid suutma avalikkusele oma probleeme selgitada ja valitsuse arrogantsus pole ka mõistlik,» lisas Arrak.
Arrak pakkus välja lahenduse arstide väljarändele: tema arvates peaks arstiõpe olema täies mahus tasuline, selleks peaks neile muidugi ka vastavat õppelaenu pakkuma ning kui arst läheb pärast ülikooli lõpetamist tööle riigihaiglasse, võiks tema õppelaenust igal aastal näiteks kaheksandiku kustutada, võõrsile tööleminekul jääks aga võlg arsti enda kanda.
«Streik lõpeb, kui jõutakse mõlema osapoole väärikust arvestava tulemuseni ja toimub see oktoobris 2012,» avaldas Allikvee lootust.