Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Mida peaks teadma seedehäiretest?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
Seedehäirete täpne diagnoosimine võib keerukaks osutuda
Seedehäirete täpne diagnoosimine võib keerukaks osutuda Foto: Corbis / Scanpix
Ebamugav tunne kõhus võib olla lihtsalt mööduv valuhoog, aga vahel annab see märku tõsisematest tervisehädadest.

Dallases asuva Baylori ülikooli gastroenteroloogiaprofessori Richard Bolandi sõnul on seedehäiretest rääkides olulised viis punkti, mida igaüks võiks teada, kirjutab Healthday.

Boland tõi välja järgmised olulised teemad, millega seedehäirete käes kannataja kokku puutub:

Sümptomid: arsti juurde peaks pöörduma juhul, kui pidevalt esinevad kõhuvalu või ebamugavustunne kõhus, iiveldus, puhitus, kõhukinnisus või –lahtisus ning kõrvetised või verised väljaheited.

Diagnoos: kuna paljusid seedehäireid pole võimalik vereproovi abil kindlaks määrata, võib nende täpne diagnoosimine keerukaks osutuda. Näiteks ärritunud soole sündroomi diagnoosimiseni jõutakse tavaliselt kõiki teisi võimalikke haigusi ükshaaval välistades.

Arstiga rääkimine: seedehäirete puhul on eriti oluline anda võimalikult täpset teavet oma varasema tervisliku seisukorra ja ilmnenud sümptomite kohta. Söömisharjumuste päevikkuse kirjapanemine ning alkoholitarbimisest ja suitsetamisest ausalt rääkimine võivad aidata haigust kiiremini ja täpsemalt diagnoosida.

Elustiilimuutused: vahel aitab seedehäirete vastu oma harjumuste muutmine. Näiteks võib piimatoodete tarbimisele järgnev kõhuvalu viidata laktoositalumatusele, mis on ravitav, aga eeldab muutusi toidusedelis.

Ravi: ehkki söömisharjumuste muutmine aitab vaevusi leevendada, on enamasti vajalik ka ravi, olgu siis retseptiravimite, loodusravi, stressi vähendamise või kirurgilise sekkumise näol.

Märksõnad

Tagasi üles