Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Külmetushaigus võib pere eelarvest võtta poole

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Eakamad inimesed ei võta töölt vabu päevi põhjendusel, et on vaja haiget last põetada.
Eakamad inimesed ei võta töölt vabu päevi põhjendusel, et on vaja haiget last põetada. Foto: SCANPIX

Algav külmetus- ning viirushaiguste periood võib pere rahakotti märkimisväärselt laastada.

Lisaks ravimitega seotud kulutustele väheneb ka sissetulek ning suurimat kaotust võivad kanda lapsepuhkuselt naasnud vanemad.

«Inimeste tervis mõjutab olulisel määral nende võimet perekondlikult ja töiselt toime tulla, seetõttu on oluline oma tervisesse panustada. Kui aga juba haigus käes, on paljudel peredel keeruline hakkama saada, kuna sissetulekut vähendavad märgatavalt kodus oldud päevad ja ravimite kulu,» leiab Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi. «Juba esmased külmetusvastased ravimid – palavikualandaja, köha-ja nohusiirup, kurgutabletid võivad maksta kokku 15 eurot.»

Haiguse saabudes on keerulises olukorras need inimesed, kelle tuludelt eelmisel aastal sotsiaalmaksu ei makstud – näiteks pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasevad vanemad. Nende hüvitis arvutatakse miinimumpalga alusel ja hooldushüvitise puhul kujuneks päevatasuks 6,1 eurot.

Esimesel lasteaia aastal kipuvad lapsed sageli haigestuma. Kui näiteks olla oktoobris kodus seadusega lubatud 14 päeva järjest, võib vanem kaotada oma sissetulekust 46 protsenti. Keskmist palka teenides oleks kuu sissetulek koos hooldushüvitisega siis 384,13 eurot.

Täiskasvanu haigestumise korral esimese kolme päeva eest hüvitist ei saa. Näiteks keskmist palka teeniv töötaja kaotaks kolmepäevase külmetushaigusega üle 90 euro. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja ja alates 9. päevast haigekassa. Nende päevade eest hüvitatakse 70 protsenti päevatulust. Keskmise netopalgaga töötaja kaotaks viie haiguspäevaga oktoobrikuu sissetulekust 116 eurot.

Veidi eelistatumas seisus on lapseootel naised, kellele makstakse hüvitist alates teisest päevast. Sellisel juhul oleks rahaline kaotus oktoobrikuus vaid 11,6 protsenti.

Kindlasti tasub kas enda või lapse haigestumise korral koheselt oma perearstiga ühendust võtta, kuna haigekassa maksab hüvitist kalendripäevade arvestuse järgi, seega ka nädalavahetuste eest. Kui reedel ilmnevad haigusnähud, on sel juhul võimalik hüvitist saada juba nädalavahetuse eest ning seeläbi rahalist kahju vähendada.

Statistikaameti andmetel vähenes nii haigekassa poolt hüvitatud päevade kui ka hüvitist saanud inimeste arv järsult 2010. aastal. «Oma mõju avaldab siin ilmselt senise haigushüvitise maksmise korra muudatus, mis on vähendanud töötajate valmisolekut haigestudes töövõimetuslehele jääda ja seeläbi sissetulekus märkimisväärselt kaotada. Seepärast tasub talve saabudes kindlasti enda tervise eest ennetavalt rohkem hoolt kanda ja esmaste külmetusnähtude korral kohe kodused ravivahendid kasutusele võtta, et võimalikku haigusperioodi lühendada. Õnneks on järjest enam tööandjaid ka vastutulelikud kodukontoris töötamise võimaldamisel,» lisas Sägi.

Tagasi üles