Koolides algas lapsevanemaid kaasav alkoholiennetuse programm

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laps pudeliga.
Laps pudeliga. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Tervise Arengu Instituut alustas sellest õppeaastast koolides alkoholiennetuse programmi «Efekt» läbiviimist, mille põhieesmärk on vähendada noorte alkoholi tarvitamist ning edasi lükata esimest korda alkoholi tarvitamise vanust.

Rootsi teadlaste poolt välja töötatud ennetusprogrammi «Efekt» raames korraldatakse kolme aasta jooksul lapsevanemate koosolekutel kokku kuus 30-minutilist koosolekut, mille jooksul räägivad spetsiaalse väljaõppe saanud koolitajad vanematele noorte alkoholi tarvitamisest, selle ennetamisest ning vanemate hoiakutest ja suhtumisest noorte alkoholi tarvitamisse. Koosolekutele lisanduvad edasine suhtlus meili teel ja uudiskirjade saatmine.

Eestis osaleb 2012/2013 õppeaastal programmis kokku 33 kooli ligi 1200 õpilasega. Algselt viiakse programm läbi Tervist Edendavate Koolide võrgustikus ning heade tulemuste korral laieneb see järgnevatel õppeaastatel üle-eestiliseks. 

 Alkoholi tarvitamine on seotud paljude erinevate teguritega, näiteks kättesaadavus, reklaam, hind. «Noorte puhul on lisaks eelnevatele oluline roll vanematel, sõpradel ning koolil. Teaduskirjanduses on viimastel aastatel üha enam rõhutatud lapsevanema rolli tähtsust noorte alkoholi tarvitamise ennetamisel,» lausus Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Mariliis Tael.

Taeli sõnul tunnevad lapsevanemad mõnikord, et nad näivad silmakirjalikud oma teismelisele lapsele alkoholi keelates, kui nad ise tegelikult tarvitavad alkoholi. Vanemad ei oska lapsele alkoholi kahjulikkust seletada või ei olda ka ise teadlikud alkoholi mõjude ulatusest. Samal ajal annab programm nii teadmisi kui tugevdab oskusi.

Esimest korda viidi sarnane programm läbi Rootsi 7. kuni 9. klassi õpilaste ja nende vanemate seas aastatel 1999–2001. Programmi ajal ning järel tehtud hindamised näitasid, et koolitust  saanud lapsevanemate suhtumine noorte alkoholi tarvitamisesse oli rangem võrreldes nendega, kes programmis ei osalenud. Lisaks leiti, et koolituses osalenud vanemate lastel olid kogu programmi vältel madalamad purjujoomise näitajad. Programmil oli positiivne mõju ka laste antisotsiaalsele käitumisele.

 Tegemist on esimese korraga, mil sellist lähenemist noorte alkoholi tarvitamise vähendamiseks Eestis kasutatakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles