Soome meditsiinitöötajad kasutavad uimastina isegi desinfitseerijat

Soome meditsiinitöötajad kasutavad uimastina isegi käte desinfitseerimisvahendit Foto: Wikipedia.org

Soome sotsiaal- ja tervishoiuameti Valvira andmetel on meditsiinitöötajate sõltuvusprobleemid aasta- aastalt keerulisemaks muutunud.

Tihtipeale on sõltuvusprobleemid muutunud väga tõsiseks, enne kui nende jälile jõutakse, edastab iltalehti.fi.

Mõnel juhul on meditsiinitöötajad enda joovastamiseks kasutanud isegi käte desinfitseerimisvahendit, kuna see sisaldab alkoholi.

Valviras kümmekond aastat töötanud nõuniku Liisa Toppila sõnul kasutasid arstid ja teised meditsiinitöötajad varem uimastavaid aineid vähem.

«Varem oli suurimaks probleemiks alkohol. Nüüd on ka ravimite väärkasutamine ning narkootikumid,» selgitas Toppila.

Toppila sõnul on üsna tavaline, et arst tarbib tööl mingit uimastavat ainet.

«Näiteks tarbib keegi päevas kümme rahustitabletti, tal on tekkinud sõltuvus ning ta vajab aina suuremaid koguseid. Alkoholi tarbimise tunneb kaugelt ära, kuid ravimite väärkasutamist võib olla raske tähele panna,» kirjeldas Toppila.

Asjatundja sõnul võivad sõltuvusprobleemid väga kaugele areneda, enne kui need avastatakse.

«On olukordi, kus meditsiinitöötaja on oma ala üks parimaid spetsialiste, kuid siis ilmneb, et tal on suur sõltuvusprobleem,» sõnas Toppila.

Toppila kirjeldas ka juhtumeid, milles töötaja on hommikul tööle tulnud kainena, kuid päeva jooksul ei ole suutnud sõltuvusele vastu panna  ning tarbinud midagi uimastavat.

«Näiteks joonud töö ajal käte desinfitseerimisvahendit ning jäänud joobesse. Selliseid juhtumeid on teada. Põhimõtteliselt on see sama, kui minna keset tööpäeva poodi ning osta viina ning seda siis juua. Käte desinfitseerimisvahendi joomine räägib vaid probleemi tõsidusest,» jätkas asjatundja.

Valvira on sel aastal käsitlenud 32 arsti tegutsemisõigusega seotud küsimusi. Neist juhtumitest pisut alla poole puudutasid sõltuvust.

Möödunud aastal käsitleti 28 juhtumit, millest pooled olid seotud sõltuvusprobleemiga.

Toppila sõnul ei ole meditsiinitöötajate sõltuvusprobleem siiski katastroofiline.

«Peab meeles pidama, et võrreldes meditsiinitöötajate arvuga, on sõltuvusjuhtumeid siiski võrdlemisi vähe. Võimalus, et haiglas on joobes isik ravimas, on üsna väike,» sõnas Toppila.

Valvira jõuab siiski jälile vaid murdosale meditsiinitöötajate probleemidele. Valvira saab juhtumitest teada alles, siis kui tööandja meetodid probleemi lahendamiseks ei ole enam piisavad.

Valvira saab teateid ka apteekidest, kus näiteks on märgatud, et arstid määravad endale ravimeid, mis uimastavad.