Ida-Virumaal õppivad õed vaatavad välismaa poole

Ka Ida-Virumaa õed lähevad sageli tööle hoopis välismaale.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Tallinna tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järve esinduses omandab meditsiiniõe oskused igal aastal pea sada tudengit, kelleta Ida-Virumaa haiglad hakkama ei saaks, kuid huvi välisriikides töötamise vastu aina suureneb.

Tallinna tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järve esindus on Ida-Virumaale koolijuhi Olesja Ojamäe arvates kui õnnistus – igal aasta tuleb sealt maakonna haiglatesse uusi õdesid ja hooldustöötajaid. Kui paljud Eesti haigad ägavad lisaks arstipuudusele ka meditsiiniõdede vähesuse all, siis näiteks Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuhi Anneli Bogensi sõnul neil õdede puudus kõige põletavam probleem ei ole. Õppivad õed käivad Ida-Viru keskhaiglas ja Narva haiglas praktiseerimas ja loovad häid kontakte tulevaste tööandjatega.

Samas suureneb Ojamäe sõnul ka Kohtla-Järvel õppivates tudengites aastast aastasse huvi välismaal õppimise ja töötamise vastu. Ehkki soome keelt Kohtla-Järve õdedele eraldi ei õpetata, siis tehakse tihedat koostööd Helsingis asuva Metropolia rakenduskõrgkooliga, kus vahetusõpilasteks käiakse. 

 «Sellel aastal on meie kolmanda, neljanda ja viienda  kursuse üliõpilased käinud Erasmuse programmiga välispraktikal Soomes ja Lätis. Eriti tahavad noormehed näha, millised on töötingimused välismaal,» ütleb Ojamäe.

Selleks ajaks kui Ida-Virumaa noored välismaale praktikale jõuavad, on neil kaks või kolm praktikat kodumaa haiglates juba seljataga ja võrdlusmoment olemas.

«Tullakse tagasi ja imestatakse, mida kõike peab õde siin tegema,» ütles Ojamäe. Tudengite sõnul teeb siinne õde protseduure, mida välismaal teeb arst. Soomes on toeks aga näiteks abiõed. «Meie omad on tublid, nad on iseseisvamad ja ei karda teha tööd. Nii jäävad nad välistööandjatele ka silma,» arvab Ojamäe.

«Potentsiaalsed välismaale töölejääjad on need, kes on õppima tulnud otse koolipingist,» ütleb Ojamäe. Samas pooled Kohtla-Järvel õppivatest õdedest on end täiendamas, et vastata Euroopa nõuetele. «Need, kes on lõpetanud keskerihariduse ja omandavad rakenduskõrgharidust välismaale üldjuhul ei lähe. Neil on pered siin Ida-Virumaal ja nad juba töötavad õdedena,» ütles Ojamäe. Tema sõnul on kahju kui Eestis õppinud õed siia tööle ei jää, kuna Kohtla-Järvel tervishoiukõrgkooli lõpetanutel on kõikidel eesti keel korralikult suus hoolimata sellest, et paljude kodune keel on vene keel.

Ojamäe usub, et pisike palgatõus noori õdesid Eestis kinni ei hoia, kuna huvi maailma näha on suur ja nad võetakse nii Soomes kui ka Rootsis hästi vastu. Küll aga on palgatõus väikseks abiks neile, kes siia on end sisse seadnud.