:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2012/10/12/1369738t1h5d2a.jpg)
Eestis töötavate õdede arvu prognoosimudelit koostavate uurijate teatel võiks Eesti tervishoiusüsteemis töötada umbes 4000 õde rohkem.
Eestis on puudu kuni 4000 õde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu «Eestis töötavate arstide arvu prognoos aastaks 2032» autoritel Raul-Allan Kiivetil, Helle Viskil ja Toomas Asseril on koostamisel õdede arvu prognoosimudel. «Koostame analüüsi, et kui palju õeõppe lõpetajatest on viimastel aastatel Eestisse õena tööle läinud, et selle alusel hinnata töötavate õdede koguarvu muutusi erinevate tulevikustsenaariumite korral,» ütles Raul-Allan Kiivet.
Uuringu tegijad kinnitavad juba praegu, et Eestis peaks töötama 4000 õde rohkem kui praegu. Kui OECD riikides on keskmiselt kolm töötavat õde ühe arsti kohta, siis Eestis on see suhtarv kahanenud alla kahe. Skandinaaviamaades on koguni neli õde ühe töötava arsti kohta.
«Puuduolev arv on 2000 ja 4000 vahel, ja lisaks täna töötavate õdede töökoormuse vähendamisele on vaja juurde uusi õdede ametikohti. Näiteks esmatasandi arengukava järgi peaks iga perearstiga tulevikus koos töötama kaks pereõde, mis tähendab 800 uut õde,» ütles Kiivet.
Õdede puudus kui probleemide allikas
Uuringu koostajate sõnul on meie tervishoid jõudnud faasi, kus eeskätt õdede vähesusest on suurenenud arstide töökoormus ja tõsiselt takistatud patsiendikeskse arstiabi arendamine. Ehkki nii mõnegi arsti tööülesandega saavad tänapäevase haridusega õed hästi hakkama, siis Eestis ei pruugi leiduda neid, kellele need ülesanded delegeerida.
Õdede liidu president Ester Pruuden ütles, et Eesti tervishoiu jaoks on õdede puudus palju suurem probleem kui arstide puudus. «Arstide arv võiks tegelikult püsida sama, aga suurt tööd tuleb teha sellega, et praegune arstide arv säilitada,» möönis Pruuden lisades, et osadel erialadel on siiski ka arste liiga vähe.
Pruudeni sõnul vaatavad paljud juba töötavad õed ning Tallinnas ja Tartus õeks õppivad noored skandinaaviamaade kui ka ühendkuningriigi poole. Vähem minnakse välismaale Pruudeni meelest Tallinna tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järve osakonnast.
Terviseameti andmetel omab tänase seisuga kindlat töökohta 8273 õde. Selle aasta aprilli seisuga oli töökoht 4521 arstil ning terviseameti kinnitusel on see arv ka täna üle 4500.
Õdede arvu prognoosimudeli loodavad uurijad ajakirjale «Eesti Arst» saata novembri alguseks.