Eesti emad Euroopas: nohu ei peeta haiguseks

Nohune laps. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Euroopas elavate eestlastest emade sõnul ei peeta nohu haiguseks ning Eesti mõistes haigeid lapsi võib viia lasteaeda.

Euroametnikuna töötava Ann Wansingi sõnul ei peeta Brüsselis nohu haiguseks, millega võiks koju jääda. «Isegi väikese palavikuga võetakse ­lasteaeda ja vajadusel antakse rohtu,» räägib nelja poja ema. Lasteaias on tema sõnul reeglina kõigil lastel tativuntsid ees. «Kojuviimise ajaks vast pühitakse näod veidi puhtamaks,» arvab ta. Belgias viiakse lapsed lasteaeda alates teisest elukuust ja seal käiakse 2,5–3 eluaastani, misjärel minnakse eelkooli. Wansingi poja lasteaias on reegel, et üle 38,5-kraadise palavikuga ei või lapsi lasteaeda tuua ning rohtu antakse vaid siis, kui selleks on arsti käest vastav kirjalik juhend.

«Eks asi ongi ka selles, et lapse haigusega ei saa vanemad koju jääda,» arvab Wansing. Euroametnikud võivad seoses lapse haigusega võtta aastas kuus haiguspäeva, millest kaks päeva võivad olla järjest – sel juhul on vaja esitada arstitõend. «Need kaks päeva on mõeldud pigem selleks, et ema leiaks kellegi, kes kodus haiget last põetaks,» räägib naine.

Saksamaal elava Marge Palmi sõnul ei saada ka seal keegi nohust last koju tagasi, kui laps on muidu rõõmsameelne. Küll ei tohi lasteaeda viia palavikus ja parasiitidega (täid jms) last. «Palaviku koha pealt on suhtumine erinev,» räägib Palm. «Endisel Ida-Saksamaal tullakse vanematele rohkem vastu, sest mentaliteet on teine – kui vanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda, annavad kasvatajad ise lapsele rohtu,» räägib ta.

Lääne-Saksamaal eeldatakse aga, et haiget last kollektiivi ei viida, lapse nohu korral ei saa aga lapsevanem haiguslehele siiski jääda. «Haigusleht väljastatakse ikka ainult tõsiste haiguste puhul, näiteks palavik, äge köha, lapse üldine vilets füüsiline seisund,» toob Palm näite.

Tema sõnul on ka Saksamaal kombeks ütlus, et kui nohu ravida, möödub see nädalaga, ja kui jätta ravimata, siis seitsme päevaga. «See näitab juba iseenesest, et nohu peetakse tavaliseks nähtuseks, mille puhul pole sekkumine vajalik,» tõdeb Palm.

Naisel on kogemus ka Eesti lasteaiaga, kust laps pidi nohu tõttu palju puuduma. «Minu meelest on see absurdne olukord, sest sügistalvisel perioodil ongi lapsed tihti tatised ja on kummaline eeldada, et töötav vanem võtab lapse nohu pärast pidevalt haiguslehte – mingil hetkel hakkaks tööandja ilmselt ütlema, et äkki tuleks kaaluda uue töökoha otsimist,» arvab ta.

Soomes elava Ruthi sõnul lasteaedades nohule erilist tähelepanu ei pöörata. «Lapsevanem peab ise arvama, kas laps võib lasteaeda minna,» räägib kahe lapse ema. «Olen kohanud emasid, kellel on ikka üsna suva, mis seisus laps on – ka kõhugripiga viiakse lasteaeda,» lisab ta. Nohu pärast vanem lapsega n-ö sinisele lehele Soomes jääda ei saa.