/nginx/o/2012/10/19/1380876t1h6a27.jpg)
Eesti Arstide Liidu juhi Katrin Rehemaa sõnul ei tulnud talle täna avalikustatud arstide palganumbrid üllatusena, vaid tõestavad seda, et Eesti arstid peavad aina enam tööd tegema.
Rehemaa: arstide koormus aina kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üllatust ei olnud, sest uuring tõi välja täpselt selle, mida me räägime ehk tunnipalgad ei ole kasvanud,» kommenteeris Katrin Rehemaa täna avalikustatud arstide palgauuringut. Rehemaa sõnul näitas uuring, et arstide tunnipalgad ei ole alates 2009. aastast kasvanud, küll aga on tõusnud keskmine palk ehk ühes kuus teevad arstid lihtsalt rohkem tööd. «See on kõigi nende probleemide põhjus, miks inimesed ära lähevad, ära väsivad ja miks neid puudu on,» tõdes Rehemaa.
Erihaiglates on arstide palk kõrgem kui väiksemates ning selle põhjuseks on Rehemaa sõnul asjaolu, et suurtes haiglates on arstidel võimalus rohkem lisatööd teha. Väiksed haiglad aga ületundide eest maksta ei taha.
Rehemaa sõnul kogu arstide töö nende tööajagraafikus ei kajastu, kuna Eesti seadused ei luba lõputult ületunde teha ja seetõttu neid graafikusse kirja ei panda.
«Näiteks arst töötab haiglas, teeb polikliiniku vastuvõttu ja töötab oma patsientidega, aga lisaks sellele on vaja teha valveid,» tõi Rehemaa näite. Ta lisas, et natukene valveid mahub ületundide sisse, aga enamik neist ei mahu.
«Neid valvetunde graafikusse kirja ei panda, aga töö makstakse kinni, näiteks lisatasuna intensiivsuse eest. Seda nimetatakse tükivalveks arstide seas,» rääkis ta. Teine variant on, et oma haigla arstil seda teha ei lasta ning kutsutakse külalisarst. «Me ei taha seda ületunnitööd teha, aga kuna kedagi ei ole, siis me peame selle ära tegema,» rõhutas Rehemaa.