Tervishoiutöötajad esitasid riigikogule oma nõudmised

Arstide liidu president Andres Kork ja tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit märgivad oma pöördumises riigikogule, et sotsiaalministri poolt kokku kutsutud töörühmas koostatud hea tahte kokkulepe ei käsitle tervishoiu rahastamise küsimusi ning seetõttu peavad liidud lepet deklaratiivseks ja osapooltele mittesiduvaks.

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu presidendid esitasid pöördumise riigikogu sotsiaalkomisjonile ja rahanduskomisjonile, fraktsioonidele ja sotsiaalministrile.  «Oleme seisukohal, et tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ei tohi sõltuda ühegi erakonna kitsastest eesmärkidest, seega tuleks sõlmida kokkulepe, mille osapoolteks on ka kõik riigikogu fraktsioonid. Seetõttu esitame oma ettepanekud ka teile,» seisab pöördumises.

Liidud leiavad, et hea tahte kokkuleppe kohaselt peab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine olema sotsiaalministri vastutusalas ning minister peaks võtma kokkuleppe täitmise ja jätkusuutlikkuse tagamise eest poliitilise vastutuse.

Samuti tuleb kokkuleppes seada selged mõõdikud tervishoiu finantseerimise hindamiseks ja seada eesmärk jõuda lähiaastatel tervishoiu kogukulude osakaalult sisemajanduse koguproduktist vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele. 

Liitude hinnangul on eesmärkide saavutamiseks vaja kaasata kõik tervishoiuvaldkonnas vajalikku pädevust omavad organisatsioonid, sealhulgas arstlikud erialaseltsid, sest haiglavõrgu arengu ja tervishoiutöötajate koolitusvajaduse planeerimine ilma vastavate erialateadmisteta ei ole võimalik.

Arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu hinnangul tuleks kiiresti suurendada tervishoiu tulubaasi, et Eesti tervishoiu kogukulud SKP-st oleks aastaks 2020 vähemalt samal tasemel, kui oli Euroopa Liidu riikide keskmine aastal 2010. Selleks on liitude hinnangul vaja konkreetseid poliitilisi otsuseid ja meetmeid koos teostamise tähtaegadega.

Samuti tuleks liitude hinnangul katta tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum riigieelarvest nagu seda näeb ette praegu kehtiv tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Liitude hinnangul võimaldaks see kasutada rohkem haigekassa rahalisi ressursse tervishoiuteenustele. Viia töövõimetushüvitiste maksmine haigekassa kohustuste hulgast välja, muuta tervishoiuteenused käibemaksuvabaks ja rahastada riigieelarvest kindlustamata isikute üldarstiabi.

Lisaks tuleks tagada tervishoiutöötajate koormuste piiramine ja töötasu alammäärade tõus, mis pidurdaks nende lahkumist Eestist. Leppida kokku arstiteaduskonnas riiklikult rahastatavate õppekohtade arv aastateks 2013-2020. Sealhulgas suurendada arstiteaduskonna üliõpilaste riiklike õppekohtade arvu alates tuleva aasta sügisest ja suurendada vastavalt sellele residentuurikohtade arvu alates 2019. aastast, residentuurikohtade erialade jaotuses tuleks lähtuda erialade arengukavadest. Tulevast aastast tuleks tagada arstiteaduse üliõpilaste teoreetilist ja praktilist õppetööd läbiviivatele Tartu ülikooli õppejõududele ja Tartu ülikooli kliinikumi arst-õppejõududele arsti kehtivast tunnipalga alammäärast 10 protsenti suurem tunnipalga alammäär, eraldades selleks vajaliku summa riigieelarvest. Kehtestada tulevast aastast arst-residendi tööajaks 40 tundi nädalas ning tasustada neid täistööaja eest vastavalt arsti töötasu alammäärale. Teha analoogselt arstide arvu prognoosile uurimus ka õdede arvu prognoosi kohta ja leppida selle tulemustest lähtudes kokku õdede riiklike õppekohtade arv.

Liitude ettepaneku kohaselt tuleks järgmisest aastast anda üldhaiglatele õigus loobuda statsionaarse erakorralise eriarstiabi osutamisest nädalavahetusel ning vastavalt sellele tuleks muuta ka kiirabi töökorraldust.

Aastast 2014 tuleks määrata kindlaks, missuguses mahus ja milline eriarstiabi, mis erialadel, säilib üldhaiglates, ja kuidas riik tagab selle mahu säilimise. See annaks kindlustunde tööleasuvatele noortele arstidele.

Lähtudes tervishoiutöötajate kutseliidu esitatud projektist tuleks kehtestada õdede ja hooldajate töönormid statsionaaris ja leppida kokku nende jõustumise tähtajad etappide kaupa.

Pikemas perspektiivis, eeldusel, et tervishoiu rahastamist on suurendatud ja eesmärgiga parandada arstiabi kättesaadavust taastada hambaravihüvitis patsientidele, tagada kindlustamata isikutele perearstiabi, rahastades seda riigieelarvest ja viia ambulatoorse eriarstiabi järjekordade pikkuse ülempiir tagasi neljale nädalale.