/nginx/o/2012/10/11/1367748t1h7356.jpg)
Õdede liidu juhi Ester Pruudeni sõnul on õdede ja hooldajate töökoormuste reguleerimise küsimust arutanud sotsiaalministeeriumi ja haiglate õendusjuhtidega ligi kaks aastat, lahenduseni loodetakse jõuda sellel aastal.
Õdede liit: koormuste piiramise küsimusele on lahendust otsitud kaks aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pruuden märkis, et läbirääkimistel on seni olnud olemasoleva seisu kaardistamine kõige keerulisem. «Järgmine raske samm on uute personalistandardite kehtestamine selliselt, et need ka teenuste hinnas kajastuvad.»
Haigekassa teenuste loetelus on õdede, arstide, hooldajate töömaht arvutatud minutites aasta kohta, sealhulgas haigla osakonna ööpäev ühe voodikoha kohta. Töötajate töömaht on haigekassa teenuste hinnakirjas ning selle alusel saavad asutused osutatud teenuste eest raha.
«Õdede ja hooldajate töökoormuse reguleerimisel on levinud mudel, mille järgi sätestatakse õde patsient suhtarv sõltuvalt osakonna profiilist. Nii on näiteks intensiivravi õde patsient suhtarv 1:1 kuivõrd intensiivravil viibiv patsient vajab pidevalt järelvalvet ja abi. Lasteprofiiliga osakondades on suhtarv 1:3; kirurgias 1:6 ja hooldusravis 1:20.»
Pruuden rõhutas, et antud suhtarvud on rahvusvahelised väga üldised soovitused ning nende rakendamisel Eesti tuleb kindlasti arvestada meie olusid, kus on 2000 õde puudu ja hooldajate kvalifikatsioon ei vasta Skandinaavia keskmisele.
Ta selgitas, et Eestis on suur osa hooldajaid ilma diplomita, Skandinaavias aga kolme aastase eriharidusega. «Hooldusravi osakondades töötavad Skandinaavias peamiselt hooldajad, meil tuleb sama osakond mehitada väga suures osas siiski õdedega.»
Nii on tekkinud olukord, kus õdede töökoormus kasvab pidevalt. Olemasolevad õed peavad tegema ära ka siit lahkunud õdede töö, kuna uusi töötajaid ei tule piisavalt asemele ning inimeste vajadus teenuste järele kasvab, kuid ravieelarve ei suuda võimaldada lisa õe ametkohtade loomist.
«Oleme antud teemaga tegelenud ligi kaks aastat koostöös sotsiaalministeeriumi ja haiglate õendusjuhtidega. Selle perioodi jooksul on valminud kaks uuringut, mis kaardistavad õdede hetkeolukorra Eestis.»
Ta lisas, et uuesti kogunevad osapooled selle aasta lõpus, et saavutada konsensuslik üksmeel rakendatava lahenduse osas.
Pruuden rääkis ETV saates «Foorum», et täna töötab Eesti tervishoius kokku 8000 õde, kuid vaja oleks vähemalt 10 000 õde. «Me oleme olukorras, kus viiendik õdesid on defitsiidis. See toob kaasa selle, et olemasolevad inimesed töötavad tõesti väga suure koormusega ning minu ja paljude tervishoiutöötajate hinnangul on töökoormuse teema ikka väga oluline, mis vajab kiiret lahendust.»
Õdede liidu juhi sõnul on kõik tervishoiutöötajad ühel meelel, mis puudutab seda, et abi peaks olema patsientide jaoks tagatud ning töötingimused, milles tervishoiutöötaja seda osutab, oleksid inimlikud ja tasu normaalne.