/nginx/o/2012/10/18/1379144t1h586e.jpg)
Üldhaiglate juhid ei toeta arstide liidu ja tervishoiutöötajate liidu ettepanekut loobuda statsionaarse erakorralise eriarstiabi osutamisest nädalavahetustel.
Üldhaiglad ei toeta erakorralise eriarstiabi osutamise piiramist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuseks Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu esmaspäeval riigikogule saadetud ettepanekutele tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste, et osa ettepanekute üle on kindlasti vaja laiemat ühiskondlikku debatti.
Eelkõige puudutab see ettepanekut reorganiseerida maakonnakeskustes asuvates üldhaiglates erakorralise eriarstiabi osutamine nii, et patsiendid ei saaks enam erakorralist eriarstiabi reedel kella 16 kuni esmaspäeval kella kaheksani.
Ta märkis, et Läänemaa, Valga, Rakvere ja Rapla haigla juhtidega suheldes selgus, et nad ei ole sellisest ettepanekust kuulnud ega toeta seda. «Seega selliseid ettepanekuid ei ole kohane esitada nõudmisena, kuna need vajavad veel arutelu ja analüüsi. Arvestama peab, et sellise ümberkorraldusega suureneb vajadus täiendavate kiirabibrigaadide avamiseks.»
Hinnanguliselt oleks maakonnakeskustes erakorralise eriarstiabi piiramisel vaja vähemalt üheksat uut brigaadi, mis tooksid lisakulu vähemalt 2,3 miljonit eurot aastas.
Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla ütles Postimehele, et erakorralise eriarstiabi osutamise piiramine ei ole mõistlik, kuna haigla on tervik koos oma meditsiinitöötajate ja tugiteenustega. «Selline valveringide muutmine vajab läbiarvutamist ja läbimängimist, kas see on kallim või odavam ja kas see on patsiendisõbralik. Kas piisab ainult kiirabibrigaadide arvu tõstmisest, kahtlen selles,» ütles ta.
Kiisküla sõnul peab patsient pärast kiirabiautoga äraviimist saama ka oma kodukohta tagasi. «Seegi nõuab transpordiautot ja raha patsiendi isiklikust rahakotist, kui seda seal on, või sotsiaalabi rahakotist.»
Valveringide vähendamise võimalus sõltub ka sellest, kui suur on maakonna elanike arv ja vastava eriala erakorraliste haigete hulk, kes erakorralise meditsiiniosakonda pöörduvad ning seejärel haiglaravi vajavad, lisas ta.
Rapla haigla juhataja Meelis Roosimägi ütles, et ettepanek vajab analüüsi eriarstiabi kättesaadavuse, kliinilise otstarbekuse ja kuluefektiivsuse seisukohalt.
Tema sõnul jääb selgusetuks, kas praegused kiirabibrigaadid saavad eeldatava koormusekasvuga hakkama või tuleb suurendada kiirabibrigaadide arvu või soovitakse sellise muudatusega hoida kokku valvepersonali üldhaiglates, kes saaksid siis täita teiste haiglate valvegraafikuid, või soovitakse sellega hoida kokku valveraha. «Kõigi nende küsimuste üle saab ja tulebki arutleda,» ütles ta ja leidis, et seda võiks teha hea tahte koostöökokkuleppe raames.
Terviseameti peadirektori asetäitja tervishoiu vallas Üllar Kaljumäe ütles, et üks kilomeeter läbisõitu kiirabiteenuse osutamiseks maksab keskmiselt 4,40–4,47 eurot. Arsti miinimumtunnitasu on praegu 7,16 eurot.
Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit märkisid oma pöördumises riigikogule, et sotsiaalministri kokku kutsutud töörühmas koostatud hea tahte kokkulepe ei käsitle tervishoiu rahastamise küsimusi ning seetõttu peavad liidud lepet deklaratiivseks ja osapooltele mittesiduvaks.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul on tervishoiu tuleviku töörühma eesmärk kirjeldada tervishoiu valdkonna olulisemaid probleeme ning nende lahendusi, arvestades kõikide partnerite ettepanekuid.
Paluste märkis, et kui vaadata liitude esitatud ettepanekuid, siis paljud neist tähendavad olulist lisakulu, nagu näiteks idee võimaldada kindlustamata inimestele üldarstiabi. Samas on osa ettepanekuid tema sõnul juba töös ja osaliselt ka lõpusirgel, nagu haiglate teenuste valikus kokku leppimine teeninduspiirkonna suurusest ja erialade arengukavadest lähtudes ning valvete korrastamine.