Täna allkirjad saanud tervishoiutöötajate kollektiivlepingu eelkokkuleppe kohaselt jaguneb palgatõusu kulu haigekassa ja haiglate vahel.
Tervishoiutöötajate palgatõus tuleb osaliselt haiglate eelarvest
25. oktoober 2012, 19:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et eelkokkulepe katkestab streigi homme hommikust, patsiendid saavad ravile ja edasi jätkub töö eelarves vajalike muudatustega. «See tähendab seda, et haigekassa ja riigieelarves on vaja teha muudatusi. Selleks, et kollektiivlepingu kõikide lubadustega arvestada tuleb teha ka muid otsuseid. Eelarve numbrite ümber tõstmist puudutavad kiirabitöötajate ja residentide palkade tõus. Teiselt poolt puudutab see ka voodipäeva ja visiiditasu.»
Pevkuri sõnul on täpne mõju riigieelarvele veel arvutamisel aga hinnanguliselt jääb see kolme kuni nelja miljoni euro piiresse.
Minister rõhutas, et palgaläbirääkimistel on riik jäänud varasemalt väljaöeldu piiridesse. «Osapooled on omavahel kokkuleppinud, et haiglad võtavad riski viia palgatõusud lepingus toodud mahuni.»
Haigekassa eelarvest eraldatakse raha, mis annab arstide järgmise aasta palgatõusuks 6,2 protsenti, õdedele 9,7 ja hooldajatele 13,7 protsenti. Sellele täiendavalt võtab iga haigla enda vahenditest riski tasustada miinimumpalka teenivaid töötajaid vastavalt kollektiivleppele.
«Haigekassa ja riigieelarve mõistes me räägime palgatõusust kahe aasta jooksul, kui haiglad ja kiirabi suudavad seda teha kiiremini on see nende vaba valik,» ütles Pevkur.
Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna sõnul haigekassa oma eelarve mahtusid läbirääkimiste jooksul ei suurendanud, küll aga residentide ja kiirabi puhul tuleb raha leida riigieelarvest.
Haiglate liidu juht Urmas Sule sõnul oli tänase kokkusaamise eesmärk oli jõuda eelkokkuleppe allkirjastamiseni, mis võimaldaks streigi katkestada. «Selle saavutamiseks on pidanud kõik osapooled millestki loobuma.»
Palgatõusu kujunemist selgitades lisas Sule, et haigekassa eelarves jäävad sisendiks varasemalt toodud numbrid, riigieelarves tähendab otsus täiendavaid mõjusid ligi kolm miljonit eurot.
Sule sõnul tuleb tervishoiuasutustel kanda 10 kuu jooksul palgapoliitika riskid ehk minimaalpalga tõusuks planeeritakse eelarvetest rohkem vahendeid, kui tegelikult eelarved võimaldavad. «See on mõelda vaid lühiajaliselt ja selle tulemusel jääb tegemata investeeringuid.»
Alates 2014. aastast muutuvad nii kiirabi kui ka haigekassa tervishoiuteenuste loetelus palgasisendid ning tervishoiuasutused ei pea kandma palgatõusu kulu oma eelarvetest.
Järgmisel nädalal saadab sotsiaalministeerium rahandusministeeriumile ja riigikogule 2013. aasta riigieelarve muudatusettepanekud, et kindlustada kiirabitöötajate ja arst-residentide palgatõusud.
Haigekassa nõukogu koguneb 23. novembril eelarve teisele lugemisele, kus lisatakse eelarvele täna kokkulepitud hinnakomponendid.
Kokkuleppe kohaselt hakatakse arst-residentidele alates järgmise aasta 1. jaanuarist maksma palka täistööaja eest. Arstide ja õdede koormust vähendatakse ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 protsenti. Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti. Kiirabitöötajate palgad tõusevad erandina 1. jaanuarist.