Toidunipid väsimuse vastu

Vitamiinirikas kaalikas: kodumaine kaalikas aitab kevadväsimusest võitu saada. Foto: Peeter Langovits

Igal kevadel räägivad inimesed tööl, koolis ja kodus üht ja sama – kevadväsimus näitab tigedalt hambaid ja segab nende igapäevast elu.

Esimeste kevadilmade saabudes tekib paljudel tühjaks pigistatud sidruni tunne – pidev väsimus viib tuju nulli. Tuttav, kas pole?

Toitumisteadlase Tagli Pitsi sõnul võib põhiliseks kurja juureks pidada vitamiinide, eriti C-vitamiini nigelaid varusid organismis. «Toitumise mitmekesisus on siin võtmesõna,» kinnitab Pitsi ja lisab, et õiged valikud aitavad enesetunnet parandada.

Samas tuleb arvestada, et talve üle elanud puu- ja köögiviljade vitamiinisisaldus on vähenenud ja seetõttu peab õige vitamiiniportsu  saamiseks rohkem pingutama.

Pitsi jutu järgi näitavad uuringud, et eestlased ei söö vajalikku viit portsjonit puu- ja köögivilju päevas ka muudel aastaaegadel, kevadel tuleks aga soovituslikku kogust veelgi suurendada. «Täiskasvanule  loetakse vähimaks C-vitamiini koguseks 75 mg päevas,» mainib Pitsi.

Kasulik kaalikas. Üks kodumaistest köögiviljadest, mis talve mehiselt üle elab, on kaalikas. Uuringud on näidanud, et selles säilib C-vitamiin kõige paremini, ja seetõttu soovitataksegi kevadel palju kaalikat süüa.

Seda võib riivida eri toorsalatitesse, kuhu tasub lisada ka porgandit, kapsast ja maitsestamiseks sidrunimahla. Varakevadine lehtsalat on samuti suure väärtusega. Toorsalati puhul on oluline värskus, lõigutud-hakitud salat tuleb võimalikult kiiresti ära süüa, sest kui see kaua lahtiselt valguse käes seisab, kipuvad vitamiinid kaduma.

Ka kartul annab arvestatava koguse vitamiini, kui süüa seda nädalas vähemalt neljal-viiel päeval. Pitsi sõnul on aga eestlaste kartulisöömine aastatega vähenenud.

Palju C-vitamiini saab punasest paprikast ja eri tsitruselistest – apelsinist, sidrunist, greibist. Ja kindlasti tasub praegu külmutatud marjad sügavkülmast välja võtta. «Mullusuvistest varudest on vitamiinirikkad eelkõige astelpaju, kibuvits ja tikrid,» loetleb Pitsi.

Purgivitamiin viimasena. «Kui uskuda seda, mida tootjad mahlapakendile kirjutavad, siis võiks ka mahla pidada väga heaks C-vitamiini allikaks,» räägib Pitsi. «Kindlasti tasub mahlajoogile eelistada mahla, kuhu on lisatud kõige vähem suhkrut.»

Nektarites on mahlasisaldus väiksem, umbes 50 protsenti, mahlajookidesse jagub seda vahel vaid viie protsendi ulatuses. Ka värskelt pressitud mahlad on head, nende vitamiinisisaldus sõltub sellest, kui palju on pressitavas puu- või köögiviljas vitamiine.

Purgivitamiine Pitsi ei soovita. «Ainult siis, kui mingil põhjusel pole toidust võimalik kätte saada vajalikku vitamiinikogust, tuleks pöörduda toidulisandite poole,» kinnitab ta. N-ö purgivitamiinide puhul ei teata täpselt, kui palju organism neid omastab, aga toidus on vitamiinide tasakaal paigas, nad aitavad üksteisel imenduda ning neid on üsna raske üle annustada.»

Pitsi soovitab kiigata eri terviseportaalidesse, kust leiab üsna üksikasjalikku toitumisinfot. Näiteks terviseinfo kodulehel (www.terviseinfo.ee) on üleval toitumisprogramm, kus soovijad saavad oma menüü toiteväärtust analüüsida.

Mida süüa?

Mõned  head

C-vitamiini allikad

(ligikaudne sisaldus 100 g

puhastatud toiduaine kohta)

•    punane paprika – 140–180 mg

•    kiivi – 65 mg

•    apelsin, sidrun – 50 mg

•    greip – 35–45 mg

•    kaalikas – 40 mg

•    apelsinimahl – 35 mg

•    mandariin – 40 mg

•    kibuvitsamarjad – 1250 mg

•    astelpajumarjad – 165 mg

•    tikrid – 30 mg

Allikas: Tagli Pitsi