Terviseteenuste ostmisega saab patsiendist klient

Mida suurema osa tervishoiukulutustest patsient oma taskust maksab, seda rohkem tunneb ta end kliendina ja hakkab esitama nõudmisi. Foto: Caro / Scanpix

Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port hoiatas, et mida rohkem tervisekulutusi jääb inimeste enda kanda, seda enam hakkavad patsiendid käituma klientidena.

Port rääkis eile Tallinna Ülikoolis sarjas Studia Generalia toimunud loengul «Tervise deemon», et tulevikus tuleb üha suurem osa tervishoiukulutustest katta inimestel endal ja see toob kaasa arsti-patsiendi suhte muutumise.

Mida rohkem patsient maksab, seda rohkem ta end kliendina tunneb ja nõudmisi esitab. Kui arst ei anna patsiendile seda, mida ta soovib, siis läheb inimene oma rahakotiga lihtsalt teise tohtri juurde, kirjeldas Port võimalikku tulevikustsenaariumi.

«Ennustatakse rahulolematu kliendi ajastu saabumist ja ka tervise tarbimise võitu. Sellest tulenevalt kasvab meie kõigi jaoks kohustus teadmisi juurde hankida,» sõnas ta.

Port märkis ka seda, et arvatavasti tuleb patsientidel tulevikus ise hakkama saada diagnoosi panemisega. Selles osas tulevad kindlasti appi infotehnoloogilised lahendused. Näiteks on juba praegu testitud otsingumootori Google võimekust harvaesinevate haiguste määramisel. Haiguste sümptomid sisestati otsingumootorisse ja vaadati, milliseid diagnostilise väärtusega märksõnu tuli. Tulemusi võrreldi arstide antud diagnoosidega.

«Ja üllatus-üllatus mitmel juhul Google lööb täna diagnoosi panemisel arste, kuna see on avalik inforuum, aga arsti peas on piiratud inforuum,» lausus Port ja viitas sellele, et meditsiiniteemalise info hulk kasvab meeletu kiirusega ning arstide võimekus kõige uuega sammu pidada, on piiratud.

«Mis tähendab, et üha rohkem jääb meie enda vastutada ja selleks partneriks tervise otsingutel on üha vähem tervisespetsialist,» võttis Port kokku võimalikud tulevikutrendid.