/nginx/o/2011/10/31/813058t1hbd94.jpg)
Järgmisest aastat peab Eesti Patsientide Esindusühing rahanappuse tõttu tegevust oluliselt kokku tõmbama ning oktoobri alguses saadeti laiali koondamisteated.
Patsientide esindusühing koondab töötajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaks kohta koondame täielikult, enamus inimesi, kaasa arvatud mina ise, jääme tööle poole kohaga. See tähendab, et patsientide võimalus enda eest seista jääb veel kesisemaks, kui ta siiani oli,» kirjeldas Eesti Patsientide Esindusühingu esinaine Pille Ilves ajalehes Pealinn.
Seni sai Eesti Patsientide Esindusühing põhiosa rahastusest Euroopa Sotsiaalfondilt, järgmisel aastal sotsiaalfond ühingut enam ei toeta. «Esitasime Euroopa Sotsiaalfondile projekti, aga see ei läinud läbi, sest sotsiaalfondil on projektidele väga kitsad nõudmised, mis näevad ette inimestele lisaks nõustamisele ka tööpraktika korraldamist ja töö vahendamist. Ainult nõustamine, nagu meie seda teeme, enam ei sobi,» märkis Ilves.
Sotsiaalministeerium vähendas patsientide esindusühingu finantseerimist juba tänavu, ning ei plaani ka järgmisel aastal ühingu tegevust senisest suuremas mahus toetada. «19 176 eurost, mille sotsiaalministeerium meile alles jättis, ei piisa mõnes projektis isegi omaosaluse maksmiseks,» nentis Ilves. «Muidugi käisime ka sotsiaalministeeriumis toetust küsimas, aga seal öeldi, et neil ei ole isegi aidsi ravimiteks raha, meil ei maksa mitte unistadagi.»
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste kinnitas, et raha ei ole. «Oleme EPEÜ-ga nende rahalisi probleeme arutanud, sh võimalusi ühingu tegevuse ümber korraldamiseks ning kaalunud ka oma eelarvest eraldatava summa suurendamist. Kahjuks ei ole see eelarve pingelise seisu tõttu olnud võimalik,» märkis Paluste.
«See tähendab, et järgmisel aastal saame anda ainult teoreetilist nõu,» tõdes Ilves. «Me ei saa aidata korraldada kohtuasju, kirjutada kirju ega teha juhtumikorraldust nagu seni. Saame rääkida sellest, mis õigused inimesel on, sest enamaks ei ole lihtsalt piisavalt tööjõudu. Paraku ei ole inimesel suulise vastusega tihti midagi peale hakata, neil on praktilist abi vaja, sest näiteks ametkondadele ja kohtule kirjade kirjutamine käib suuremal osal üle jõu.»