Itaalia teadlased: gripp võib esile kutsuda suhkurtõve

Gripiviirus võib esile kutsuda diabeeti. Foto: SCANPIX

Gripiviirus pole mitte ainult tüütu, vaid ka ohtlik. See võib kahjustada kõhunääret ja esile kutsuda diabeedi, näitasid Itaalia teadlased.

Suhkurtõbe ehk diabeeti põdeva inimese kõhunäärmes on häiritud insuliini tootmine ning keharakud ei suuda seetõttu verest glükoosi kätte saada, kirjutas teadusuudiste portaal Novaator.

Haigusel on kaks vormi. Teist tüüpi diabeedi puhul on kõhunääre laisk insuliini tootma või on keharakud kaotanud tundlikkuse insuliini suhtes. Seda haigust põevad inimesed üha rohkem. Arstid seostavad seda rasvumise ja väheliikuva eluviisiga.

Esimest tüüpi diabeedi puhul on viga kõhunäärmes – immuunsüsteem tapab seal insuliini tootvad rakud. Osal inimestel on selleks geneetiline eelsoodumus, kuid tavaliselt on vaja veel ka mingit keskkonnaga seotud tegurit, mis haiguse vallandaks.

Rakubioloogid on pea nelikümmend aastat kahtlustanud, et kõhunäärme hävitustöö vallapäästjaks võivad olla viirused. Süüdlasteks on peetud soolestikus elutsevaid rota- ja enteroviiruseid.

Linnugripipuhangud aga viisid viroloogid mõttele, et kõhunäärmekahjustuste taga võivad olla A-tüüpi gripiviirused. Gripihaigetel lindudel oli tihti pankreas põletikus isegi siis, kui neid nakatanud viirus ei tunginud kopsudest muudesse kudedesse.

Maailma loomatervishoiuorganisatsiooni linnugripi referentslabor asub Itaalias Legnaros. Seal töötav viroloog Ilaria Capua otsustas nakatada kalkuneid gripiviirusega. Haigetel lindudel tekkisidki tõsised kõhunäärmekahjustused.

Seejärel viis uurija kaks tavalist gripitüve koekultuuris kasvavatesse inimese kõhunäärmerakkudesse. Viirused hakkasid insuliini tootvates rakkudes kasvama ja paljunema.

Seal kutsusid viiruseosakesed esile immuunreaktsiooni, mida peetakse esimest tüüpi diabeedi tekitajaks. Immuunrakud hakkasid hävitama nakatunud kudet ja sealhulgas tapsid ära ka insuliini tootvad rakud.

Capua oletusel võib viirus liikumiseks kasutada kõhunäärmejuha. Kui gripp on kõhunäärmesse kohale jõudnud, on see talle väga hea elupaik.

See teadmine annab teadlaste hinnangul lootust. «Isegi kui gripiviirused põhjustavad vaid paar protsenti kõikidest diabeedijuhtumitest, saame me neid ära hoida, kui vaktsineerime inimesi, kel on pärilik eelsoodumus suhkurtõveks,» selgitas Capua.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Virology.