/nginx/o/2011/10/24/804624t1had02.jpg)
Aspergeri sündroomi peetakse sageli autismi kergemaks vormiks. Erinevalt autistidest ei ole sellise sündroomiga inimestel kõne- ega vaimse arengu probleeme.
Aspergeri sündroom - üheaegselt nii üliandekas kui ka sotsiaalselt saamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lastehaigla kliinilise psühholoogi Kai Teeääre sõnul peavad Aspergeri sündroomi diagnoosimiseks olema kindlad tunnused.
Aspergeri sündroom on arenguhäire, mis puudutab sotsiaalse informatsiooni töötlemist. Seega ei suuda nad näiteks tajuda mitteverbaalset osa sõnumist, metafoorset kõnet, dekodeerida vestluskaaslase tundeid tema näoväljenduste põhjal jne.
Aspergeri sündroomiga lastel tekivad Teeääre sõnul tavaliselt probleemid suhetes, sh suhetes eakaaslastega, kuna nad kasutavad väljendeid või repliike, mis on teiste jaoks solvavad, ega saa ise arugi, et teiste meeleolu sellest kuidagi muutus.
Teisalt on neil sageli väga kindlad huvid, mis puudutavad näiteks mingisuguseid reegleid, sõiduplaane, ideesid, teadusvaldkondi.
«Nad pühendavad ennast täielikult ühe huvi uurimisele ja selle kohta lugemisele, olemata valmis teiste asjadega tegelema või teiste plaanidega kaasa minema,» rääkis Teeäär.
Seda arenguhäiret diagnoositakse harva enne kooliiga.
«Tavaliselt avalduvad probleemid ilmekamalt just kooli minnes. Kõik, mis puudutab akadeemilist sooritust, on väga hästi, aga kaebused hakkavad tulema eelkõige käitumise kohta,» lausus Teeäär. «Küll on tal raske kohanduda reeglitega, muutustega, ta lükkab näiteks kaaslasi pikali, on kohtades, kus ta ei tohiks olla, või lihtsalt huilgab.»
Aspergeri sündroomi esineb mitu korda sagedamini meestel ja kinnitust on leidnud ka häire geneetiline olemus. Tunnuslik on kõrge intelligents: Teeääre sõnul teevad paljud Aspergeri sündroomiga isikud akadeemilist karjääri või on edukad IT-valdkonnas.
Samas on juhuseid, kus inimene tunnetab alles teismeliseeas või tööle minnes, et midagi on tema sotsiaalse võimekusega valesti. Selle sündroomiga võib kergematel juhtudel elada ka kogu elu ära nii, et sellest aimugi ei ole.
Nii nagu autismigi puhul, ei ole ka Aspergeri sündroomi puhul kasutusel meditsiinilist sekkumist ravimite mõttes.