D-vitamiini vajavad talviti lisaks väikelapsed ja eakad

Kuna päikest meie laiuskraadil napib, siis soovitab arst ka suurematele lastele D-vitamiini anda. Foto: SCANPIX

Lääne-Virumaa perearsti Rita Uuetalu kinnitusel peaksid lisaks väikelastele ka eakad talviti D-vitamiini juurde võtma.

«On tehtud uuringuid, kust selgus, et üle 70 protsendi Eesti inimestest kannatavad  talvel D-vitamiini puuduse käes ja eelkõige ohustab see väikelapsi ja vanureid,» rääkis Sõmeru perearstikeskuse juhataja Rita Uuetalu. Vastsündinutele soovitatakse hakata D-vitamiini andma alates neljandast- viiendast elupäevast

Praegu panevad arstid vanematele südamele, et lapsed saaksid D-vitamiini lisaks kuni lapse kaheaastaseks saamiseni, kuid Uuetalu sõnul soovitab ta seda ka suurematele lastele. «Talvekuudel tekib D-vitamiini puudus, sest päiksest meil ei ole, aga D-vitamiin sünteesitakse nahas  just päikese toimel,» tõdes arst.

Eakamad inimesed võiksid   peale 60ndat eluaastat  hakata D –vitamiini lisaks tarvitama. «Eriti need, kes viibivad vähem väljas,» toonitas perearst.

Pidev väsimus

Ühtegi kindlat märki, mis inimesele D-vitamiini puudusest märku annaks, arsti sõnul tegelikult pole.  Küll aga  võib D-vitamiini vaegusele viidata väsimustunne. «Arvatakse, et siis (D-vitamiini vaeguse – toim.) on inimese immuunsussüsteem nõrgem, tal esineb sagedamini külmetus- ja viiruhaigusi,» selgitas arst.

Uuetalu sõnul on leitud , et D-vitamiinil on  kasvajatevastane toime, eriti rinnanäärme, munasarja, eesnäärme ja jämesoolekasvaja puhul. Samuti parandab see lihaskonna seisundit  ja tasakaalu.Perearsti sõnul on D- vitamiin vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumisel organismis ehk  luude ja hammaste arenemisel. «D –vitamiini defitsiidi puhul ei saa organism vajalikul hulgal kaltsiumi ja hakkab seda omastama luudest,» selgitas ta.

Vitamiinivaegusel on tõsised tagajärjed

D-vitamiini puudus põhjustab lastel rahhiiti ja täiskasvanutel luude pehmenemist  ning osteoporoosi, millega kaasneb luumurru risk

Rahhiidi tunnusteks võivad olla kõrgenenud erutatavus, unehäired, higistamine, kukla hõõrumine ja kuklajuuste mahatulek. Seejärel ilmnevad koljuluude pehmenemine, kolju võib muutuda ebasümmeetriliseks, tõi arst näiteid. Seljalihaste ja sidemete nõrkusest võib tekkida küür. Kõndival lapsel võivad jalad kõverduda.

 D-vitamiini puudus võib põhjustada hammaste arengu häiret. Aeglustub lapse kasvamine, mõnikord ka üldine areng, näiteks hakkavad lapsed hiljem istuma, seisma ja käima. Vitamiinivaeguse tõttu võivad  tekkida lihasnõrkus, krambid ja luumurrud. Rahhiidihaigetel lastel võib esineda sagedamini bronhiiti ja kopsupõetikku. Perearsti kinnitusel esineb rahhiiti Eesti lastel harva. Kui aga vanemad järjepidevalt unustavad väikelapsele D-vitamiini anda ning neil tekib kahtlusi, siis tasuks kindlasti nõu pidada  oma perearstiga.

Inimesel on arsti sõnul  D-vitamiini võimalik saada kahel viisil: selle sünteesist nahas ja toiduga/toidulisanditega. Peamiseks D-vitamiini allikaks on päikeselt lähtuva UVB-kiirguse toimel nahas tekkiv D-vitamiin. Suvise keskpäevase päikese korral piisab 10-15 minutist päikese käes viibimises, et katta täiskasvanud inimese päevane D-vitamiini vajadus.

Toiduainetest sisaldab D-vitamiini enamik kalatooteid (lõhe, forell, heeringas, kalamaksaõli). Vähesel määral on D-vitamiini ka maksas, munas, mõnedes seeneliikides.

Soovituslik D- vitamiini ööpäevane profülaktiline annus tervetel lastel vanuses alla 3 a on 10 mikrogrammi ehk 400 RÜ(rahvusvaheline ühik), sama doosi soovitatakse üle 60-aastastele.