Arstid: visiiditasu tõstes rikutakse patsientide õigustatud ootust

Katrin Rehemaa. Foto: Raigo Pajula

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles, et Hanno Pevkur valetab kui ütleb, et visiidi- ja voodipäevatasu on vaja tõsta arstide palganõude täitmiseks. Samuti usub Rehemaa, et ühe korraga tasude suur kergitamine on vastuolus patsientide ootuste ja teadmistega.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur väitis riigikogu infotunnis, et visiidi- ja voodipäevatasu korrigeerimine on osaliselt tervishoiutöötajate palgatõusu katteallikaks. «See on absoluutselt vale väide, palgatõusu ja koormuse vähendamise allikad tulevad haigekassast ja riigieelarvest. See on kirja pandud streigi lõpetanud eelkokkuleppesse, mille tegemise juures ta [Pevkur –toim.] ise oli. See väide on vale,» ütles Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Tervishoiutöötajad ei ole veel allkirjastanud hea tahte ja koostöö lepingut ning Rehemaa sõnul ei kirjutata sellele alla kui patsientide omaosalus suureneb. Kokkuleppes on kirjas, et osapooled peavad oluliseks säilitada tervishoius solidaarsuse põhimõtet ja vältida patsientide omaosaluse kasvu. «Kui enne alla kirjutamist hakatakse seda punkti rikkuma, siis kui tõsiselt saab teisigi punkte võtta,» rääkis Rehemaa.

Samuti on probleemiks, et ehkki leppes on mitmeid ettepanekuid, kuidas tervishoiusüsteemi arendada, tugevdada ja korrastada, siis ei ole näidatud, kuidas tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamiseks suurendatakse rahastamist, eelkõige  riigieelarvest.

Samuti arvas Rehemaa, et kui viisiidi- ja voodipäevatasusid ootab ees hüppeline tõus, siis läheb see vastuollu patsientide ootustega.

«Seadus ütleb seda, et visiidi- ja voodipäevatasu, mida patsient maksab, korrigeeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksi jagu. See tähendab, et patsiendil on kindlustunne ja õigustatud ootus, et mingisugust järsku tõusu ei ole,» kirjeldas Rehemaa.

Ei vasta ootustele

«On arusaam, et kui tasu tõuseb, siis vähesel määral tarbijahinnaindeksi jagu, mis on üldine elukalliduse tõus ja mille vastu ei oleks keegi protestinud, kui seda oleks tehtud nii nagu seadus ette näeb. Nüüd öelda, et kümme aastat ei ole seda tehtud ja järsku me tõstame, siis see ei ole loogiline ega vasta patsientide ootustele ja teadmistele, kuidas siin riigis toimetatakse,» lisas Rehemaa.

Eesti Haiglate Liit saatis reedel tänavu juba kolmandat korda sotsiaalministeeriumile taotluse seadusejärgse visiidi- ja voodipäevatasu kehtestamiseks, taotluse kohaselt peaks järgmisel aastal koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu olema 5 eurot ja voodipäevatasu 2 eurot 50 senti.

Sotsiaalministeeriumile saadetud taotluses seisab, et visiidi- ja voodipäevatasude tarbijahinnaindeksiga vastavusse viimisega edasilükkamise tulemusel kannatab raviteenuse osutamine, kättesaadavus ja kvaliteet, kuna raviteenuse osutajad on alafinantseeritud.

Ravikindlustusseaduse jõustumisel 1. oktoobril 2002. aastal kehtestati visiiditasu piirmääraks 50 krooni ehk 3,20 eurot ning voodipäevatasu piirmääraks 25 krooni ehk 1,60 eurot. Seaduse kohaselt oleks tulnud visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäärasid igal aastal ajakohastada vastavalt tarbijahinnaindeksi aastase muutusega, kuid seni ei ole seda veel kordagi tehtud.