Ametiühingud: valitsus karistab tervishoiutöötajaid streigi eest

Harri Taliga Foto: Toomas Huik

Eesti Ametiühingute Keskliit leiab, et töötutoetuse mittetõstmine lubatud 145 euroni on valitsuse viis karistada tervishoiutöötajaid streikimise eest.

«Ilmselt loodetakse, et kui töötud jäävad tervishoiu palgatõusu tõttu oma toetuse suurendamisest ilma, pöördub nende pahameel vähemalt osaliselt meditsiinitöötajate vastu. Et tegemist on otseselt pingete õhutamise ja vaenu külvamisega ühiskonnas, näib valitsust vähe huvitavat,» ütles liidu esimees Harri Taliga konverentsil «Töötukassa 10 aastat: ootused ja tulemused Eesti ja Euroopa vaates».

«Kui selline asi tõepoolest juhtuks, tähendaks see piltlikult öeldes seda, et valitsus sunnib ühiskonna kõige haavatavama rühma – töötud – meedikutele palka maksma. Miks selline kava kabinetivaikuses välja on hautud, võib ainult oletada,» ütles Taliga.

Ametiühingud ootavad valitsuselt kiiremas korras avalikku ja ausat selgitust töötutoetuse küsimuses.

Töötutoetuse tõstmine poole alampalgani oli üks töötajate turvalisuse suurendamiseks kavandatud meede, milles ametiühingud, tööandjad ja valitsus 2008. aasta aprillis kolmepoolselt kokku leppisid, tasakaalustamaks uue töölepinguseaduse mõju. 2009. aasta kevadel tühistas valitsus kokkulepitust töötuskindlustushüvitiste tõusu, tänavu keavdel aga 2013. aastani edasi lükatud uue kindlustushüvitise neile, kes on sunnitud töölt lahkuma niinimetatud poolte kokkuleppel.

Valitsusliit esitas kolmapäeval riigikogule seaduseparanduse, millega vähendatakse lubatud töötutoetuse suurenemist 145 euroni 101 euro peale. Tulevast aastas pidi juba 2009. aastal töölepinguseadusesse kirjutatuna tõusma töötutoetus 65 eurolt pooleni miinimumpalgast ehk 145 euroni. Pärast arstide ja õdede streiki ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et riigieelarvest palka saavate meditsiinitöötajate, kiirabi ja arst-residentide palgatõusuks leitakse raha ilmselt sellega, et vähendatakse töötutoetuse kasvu tuleval aastal.