Eriarstiabiusk pikendab isegi tasulise eriarstiabi järjekordi

Arst. Foto: SCANPIX

Samal ajal, kui laialt arutatakse, kas haiglatel on moraalne õigus tõsta visiiditasu 3,2 eurolt viiele eurole, on kümned tuhanded patsiendid juba aastaid olnud nõus tasuma arstile pääsemiseks hoopis enam, ka mitukümmend eurot, ja seda sugugi mitte vaid erakliinikuis.

Jalahädaga Saaremaa mees oli õnnetu ning hämmingus, kui üritas perearsti soovitusel pealinna eritohtri juurde pääseda: ta oli kuulnud, et arstide juurde on pikad järjekorrad, aga ei kujutanud ette, et oma raha eest võiks end järjekorras ette osta, mida talle suure haigla registratuurist konkreetselt pakuti.

«Kust ma  selle raha võtan?!» jäi mees, kellel varem pole olnud põhjust üle mere arstile sõita, nõutuks. Nii temas kui paljud teistes tublides tööinimestes, kes end säästmata on tööd rabanud, solidaarselt ravikindlustusmaksu tasunud, on tekitanud kibestumust, et arstile pääsuks tuleb juurde maksma hakata. Need summad võivad kõikuda 14 eurost kümnete eurodeni ja kui lisaks tuleb ka uuringuid teha, siis üldjuhul peaks tasulisele vastuvõtule tulnu ka kallite uuringute eest tasuma. Näiteks kompuutertomograafilise uuringu hind võib ulatuda ligi 300 euroni.

«On palju neid, kes ostavad esimese visiidi, et kiiremini arsti juurde pääseda,» tõdes patsientide esindusühingu infojuht Anne Veskimeister ja lisas, et seda võimalust on üha sagedamini kasutanud ka tema kolleegid, patsientide õiguste eest seisjad.

Nii võib arsti vastuvõtule isegi samal päeval pääseda, aga üldjuhul tuleb siiski päevi, nädalaid ning mõne eriti nõutud spetsialisti juurde ka kuid oodata. Ehk siis järjekorrad isegi tasulistele vastuvõttudele kasvavad.

Tasuta ja tasuliste teenuste pakkumine kõrvuti samas raviastuses tekitab segadust, järeldasid Tartu ülikooli teadlased aasta tagasi valminud tervishoiusüsteemi pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistavas uuringus.

Nad soovitasid kaaluda tasuta ja tasuliste teenuste pakkumise lõpetamist samas raviasutuses samal erialal. «See tähendab, et haiglavõrgu arengukava haiglad ei paku tasulisi teenuseid ja erakliinikud pakuvad ainult tasulist arstiabi, s.o neid ei rahastata haigekassa vahenditest.»

Kuna päris paljudel erialadel või sageli konkreetsete arstide puhul ületab nõudlus haigekassa võimalusi, siis selle ettepaneku järgimisest pole haiglad huvitatud. Ei nn riigihaiglad ega ka erahaiglad.

«On patsiente, kes soovivad tasulise vastuvõtu kaudu saada kiiremini arsti vastuvõtule ning on ka neid, kes kasutavad tasulise teenuse võimalust, et vastuvõtule tulla ilma perearsti saatekirjata,» kirjeldas Põhja-Eesti regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill ja lisas, et tasulist võimalust kasutavad ka ravikindlustuseta inimesed.

«Tasulisele teenusele on osadel juhtudel võimalik pääseda sisuliselt samal päeval, kuid on ka konkreetsed populaarsed arstid, kelle vastuvõtuajad on täis väga mitu kuud ette,“ nimetas Lääne-Tallinna keskhaigla turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Diana Lorents.

Tasulisi vastuvõtte, uuringuid ja ka ravi on haiglates tehtud juba palju aastaid. Lill selgitas, et seda võimalust pakkudes on haigla lähtunud põhimõttest, et kui haigla erinevail erialadel on võimekust ja soovi rohkem tööd teha, kui haigekassa lepingu järgi võimalik, siis pakutakse tasulisi teenuseid.

Kevadel katsetasid perearstid koostöös mitme haiglaga e-saatekirja – eesmärgiks aidata patsientidel valutumalt eriarstile pääseda. Kui perearst oli patsiendile esmased vajalikud uuringud teinud, saatis ta e-saatekirja haiglasse koos selgitusega, mis haigust ta patsiendil kahtlustab ja kui kiiret spetsialisti läbivaatust võiks patsient vajada. Haiglas vaatas spetsialist saatekirjad üle ning vastavalt vajaduse kiirusele pakuti patsiendile vastuvõtuaeg.

Katse õigustas ennast ning uuest aastast võiks seda juba haigekassa raha eest kasutada kõik, kes soovivad. Üllatav oli perearstide jaoks aga hoopis, kui vähe oli neid patsiente, kes vajasid eriarsti juurde saatmist. See oli lisakinnitus tõsiasjale, mida perearstid päevast päeva kogevad, et Eesti inimesed on tugevalt eriarstiusku.

«Pilootprojekti kolme kuu jooksul läks meie perearstikeskuse kolmest, umbest 6000 inimesega nimistust teele vaid 20 saatekirja!» tõi välja perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik. «Projektist puudusid küll traumatoloogia ja ortopeedia, mis oleks saatekirju lisanud, aga enamikul juhtudel, kui tubli perearst teeb oma asjad ära, on tegelikult jube vähe eriarsti vaja,» järeldas Talvik.

Projektis osalenud perearstid imestasid kokkuvõtteks, kust küll tulevad need sajad tuhanded patsiendid, kes meil eriarstiabis käivad, kuidas nad sinna satuvad. Näiteks ainuüksi Tartu ülikooli kliinikumis käib aastas vastuvõtul üle 450 000 patsiendi.