/nginx/o/2012/08/22/1281904t1h79d7.jpg)
Äsjavalminud Praxise analüüs näitab, et ravimite soodustamise protsessile ei ole hetkel poliitika tasandil ühest eesmärki seatud ning osapoolte kaasamisel esineb vajakajäämisi.
Analüüs: soodusravimite lisamise protsess on segane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüüsis tuuakse välja, et hetkel valmistavad ravimikomisjoni koosolekuks ravimitootja taotluse põhjal kirjalikud arvamused ette vaid ravimiamet ja haigekassa, kuid erialaspetsialiste või patsiente esindavad organisatsioonid seda enamasti ei tee. Lisaks sõltub ravimi kohta arvamuse ettevalmistamise kiirus ja põhjalikkus palju esindusorganisatsioonide rahalisest võimekusest ja ajaressursist.
Analüüsi autorid toovad välja, et ravimite soodusnimekirja lisamise protsessi saab parandada nii läbipaistvuse, osapoolte kaasamise kui ka protsessi sujuvuse osas. «Kuna praegu ei ole selgelt eristatav ravimite jagunemine ravimite hüvitamise ja tervishoiuteenuste loetelu täiendamise protsesside vahel, on eelkõige vajalik riigi selgete ravimipoliitiliste eesmärkide seadmine,» lisavad autorid.
2011. aastal oli soodusravimite loetelus 1752 ravimipakendit ning nende soodustamise kulu moodustas 13 protsenti haigekassa eelarvest.
Praxise uuringu «Uute ravimite soodusnimekirja lisamise protsess ravimi- ja tervishoiupoliitika kontekstis» eesmärk oli analüüsida, kas ravimite soodusnimekirja lisamisega seotud protsess on praegusel kujul eesmärgistatud ja vastab erinevate osapoolte vajadustele.